Uudised

Baltica peost ja intervjuud Krista Sildojaga loe ERRSi Teataja maikuu numbrist:

 


Uudised

Järvamaa eelpidu:  Suvisted Veteperes


Järvamaal, A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16.00 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.

 

Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.

 

Nelipühi on kaskede püha. Kas kased olid lehtes või hiirekõrvil, ikka toodi nad tuppa. Pandi nad kappa või ämbrisse või pisteti niisamuti voodi peaotsi. (Anna)

Kalamees läks esimese nelipühi pühal kiriku; ja niipea kohe, kui saksad välja tulid, punus ta mõrda luua, kui rahvas kiriku uksest sisse tungis. Et kalad ka nõnda mõrda läheks kui kirikurahvas kiriku vaob. (Paide)

 

Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11.00, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal, kell 16.00 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.

 

Tegemist on Eesti Folkloorinõukogu poolt korraldava Baltica pärimuspeo ühe viimase eelpeoga enne suurt pidu jaaniajal juunikuus. Baltica eelpidudena on toimunud alates 2015. aasta märtsist väga ehedad ja armsad paikkondlikud pärimuspeod üle Eesti, mis on toonud kokku kohalikud tegijad ja kogukonnad. Eelpeod on olnud seotud vastava aja rahvakalendri tähtpäeva pühitsemise ja rahvakalendri kommete järgmisega, et me ei unustaks ära millised on olnud eesti rahva tavad ja kõige tähtsamad pidupäevad.

 

Uudised

Pärimuspidu "Karjapoiss on kuningas"

 

 

Laste pärimuspidu "Karjapoiss on kuningas" toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.

Pidu on üles ehitatud jüripäevase perepeona, mis toetub kohalikule pärimusele ja kus saavad osaleda kõik peolised, lastest vanavanemateni. 

Osalevad folkloorirühmad (nii laste kui ka täiskasvanute omad) valivad ise mõne oma kodukohast pärineva pilliloo, pajatuse, laulu, tantsu või mängu ja on oma esitusega eestvedajaks ja innustajaks, haarates enda etteastesse ka teisi peolisi. Pidu seovad perepärimuslikud jutuvestmised karjalaste elust.

 

Peolistele tutvustatakse karjalaste tegemisi - töid, mänge, mänguasju, laule. Pille tuleb tutvustama Tarmo Kivisilla. Lisaks toetavad veel kolm pillimeest peo tantsulisemat poolt. Samuti saavad peolised maitsta, mida sisaldas karjalapse leivakott. Õuealale hajutatud tegevuspesades saavad soovijad osaleda jõu- ja osavusmängudes, Tarmo Kivisilla juhendamisel näppida karjalaste pille, proovida kätt karjalapse töödes (kaelkoogud, kapsaraud, pastlapaela punumine), muuseuminurgas tutvuda vanaaegsete esemetega.

 

 

Peo ettevalmistamise käigus kogume õpetajate, lapsevanemate ja vanavanemate meenutusi karjalaste tegemistest või lihtsalt loomadega seotud lapsepõlvemälestusi.

 

 

Laste pärimuspidu "Karjapoiss on kuningas" toimub sel aastal Baltica osaluspeona.

Kutsume teid meie peost osa saama ja kaasa lööma!

 

Saame kokku jüripäeval, 23. aprillil kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuealal.

 

Kui ilm meid tõesti alt veab, lustime Audru rahvamaja katuse all.

 

Korraldajad: Evi Vaher ja Anneli Kala

Uudised

Saarde pärimuspäev Kilingi-Nõmmel

 

Saarde valla pärimuslik ja peredele suunatud rahvakultuuripäev toimus eelmisel aastal esimest korda. Sel aastal jätkatakse pärimuspäeva traditsiooni ja tegemist on ka ühe Pärnumaa piirkondliku Baltica eelpeoga.

 

Pärimuspäev sai tõuke kohalikest pärimuslugude kogumisest.  Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Seda pidupäevarooga pakutakse ja süüakse ühiselt sellel aastal.

 

Lugusid, mida pärimuspäeval lugeda, on kogutud ka see aasta. Aino Kapsta on kirja pannud ja laste abil välja andnud raamatu, mis võiks paljudele olla eeskujuks. Kokku on pandud kohalike vanade tööriistade näitus. Pärimuspäevale kutsutakse kohalikes rahvariietes, kasvõi mõne üksiku detailiga, selleks, et oma kodukoha rõivaid uhkusega hoida ja teineteisele esitleda.

 

Haruldase külakosti toovad päevale soome-ugri sugulasrahva ersa-mokša folklooriansambli Kilejne lauljad, kes tähistavad sel päeval traditsioonilise ersa keele päeva.

Pärimuspäeva lõpetab vahvate koolipoiste lõõtsamäng Karksi-Nuiast. Esinevad Lõõtsavägilased, kelle pillimängu saatel on hea tantsugi lüüa.

 

Külalisesinejate vahele jääb aega oma kandi laule-mänge meelde tuletada. Seda kõike Kilingi-Nõmme, Tali ja Surju õpilaste kaasabil. Omaaegseid mänge õpetab Eha Kuusk, kes meenutab ka saarde murdesõnu. Pärimuspäeval on esindatud saarde käsitöö. Kõigil on võimalus proovida ketramist Merike Bakhofi juhendamisel, niksiga kerimist kerilaual Tiina Kuuma juhendamisel, pajupilli meisterdamist Kullar Vreimanni juhendamisel ja kandle mängimist Piia Salomoni ja Tiia Hermanni juhendamisel.

 

Päevakava:

Kell 10.00 uksed avatud. Näitused, töötoad (eessaalis)

* Kandle katsumine

* Pajupilli meisterdamine

* Voki vuristamine

* Niksiga kerimine (kerilaual)

10.30 Soome-ugri rahvaste tervitus: ersa-mokša folklooriansambel Kilejne.

11.00 KESKPÕRANDALE KOKKU (suures saalis)

* Alustame regilauluga (eeslauljad Surju Põhikooli õpilased Tiia Hermanni juhendamisel).

* Saarde murdesõnad; kooliteemaline pärimusjutt (vahendab Eha Kuusk).

* Rahvalikud lood, tantsud ja laulud Tali Põhikooli õpilastelt Piia Salomoni juhendamisel, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi rahvatantsurühmalt Eve Sinijärve juhendamisel, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi laululastelt, juhendaja Mare Tallo.

* Saarde mõistatused, rahvalikud mängud ja ühislaulud.

 12.00 Saarde kardulariivkaraski süümine (pärimusjuttude kogumisel saadud retsept)

12.30 esinevad Lõõtsavägilased (tants ja taga-ajamine)

Uudised

Rääma folklooripidu 20!

Baltica pärimuspeo Pärnu eelpidu

 

Traditsiooniline folklooripidu Pärnus on toimunud igal aastal veebruaris Eesti Vabariigi  aastapäeva paiku, Rääma linnaosas. Juba 20-ndat korda saavad Nooruse majas kokku Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed.


Sel aastal on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse-ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.

 

Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestival Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest. Iga pidu on kujunenud omanäoliseks erinevate esinejate tõttu, kuid alati on sellel olnud ühesugune formaat. Rühmad on ette valmistanud esinemiskavad vastavalt oma maakonnas säilinud pärimusele ja neid esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Erinevate folkloorirühmade esinemise ajal on teised rühmad jäänud pealtvaatajateks.

 

Sel aastal, peale pikka folklooripidude traditsiooni, läheme peoga pärimusele hoopis lähemale. Tulemas on pidu, kus kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.

 

Peol osalevad folkloorirühmad Kunglarahvas, Räämakad, Kägara, Kaasike, Mesilane, Kaera-Jaan, Mummod, Kullero ja Rannalised oma särasilmsete  juhendajatega.

 

Ühiseks ansambliks sellel peol on koondunud ka kõikide tantsurühmade pillimehed, kelleks on kandlel Malle Mölder, akordionitel Ants Tugedam,  Lii Oll, Aivo Sildoja ja Timo Dreimann, kitarridel Ain Luhtjärv ja Kalev Kalden, kontrabassil Jüri Verlin, viiulitel Marika Leibak, Anu Kuusk, Olavi Kõrre ja Esta Ruusmann ning torupillil Karolin Übner.   

 

Folklooripidu toimub 20. veebruaril 2016 Pärnus, Nooruse Majas (aadressil Roheline tänav 1B)

Algus kell 14:00  

Pidu saab läbi siis, kui viimane pastlapaar on auklikuks kulunud.

 

Oodatud on kõik, kes soovivad taaselustada esivanemate peotraditsioone!

 

Folklooripeol tuletatakse meelde esivanemate vaimupärandit, ühiselt lauldakse, tantsitakse ja mängitakse Pärnumaa lugusid, laule ja tantse.

 

Pidu on kõigile huvilistele tasuta!

Korraldaja MTÜ Pärnu Aianduse-ja Mesinduse Selts    

Kontaktisik Terje Ojaste 58149060, e-mail:

 

Pidu toetavad Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp ja Pärnu Linnavalitsus


Uudised
Rääma folklooripidu 2015. aastal. Foto Selts Rääma
Uudised

Baltica novembrikuu eelpeod


Novembrikuu viimasel nädalavahetusel leiavad aset kolm ehedat pärimuspidu Lõuna-Eestis. Kohalikud pärimuskultuuri viljelejad säravad üheaegselt nii Tartus, Nõunis kui ka Moostes. Tegemist on ka 2016. aasta Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica 2016 Tartumaa, Valgamaa ja Põlvamaa eelpidudega.

 

Tartu Taaderindi talisted X toimub 26.-28. novembril Tiigi Seltsimajas. Taaderindi talisted toimuvad tänavu kümnendat korda, see on traditsiooniks kujunenud iga-aastane pärimuskultuuri tutvustav ja pärimuskultuuri harrastajaid ühendav ettevõtmine. Tegemist on Tartu linna ja Tartumaa laste ja noorte talviste pärimuspäevadega, korraldatakse neid juba aastast 2005, et innustada rahvapärimusega tegelema erinevas vanuses  lapsi, koolinoori ja täiskasvanuid. 2015. aasta teemadeks on lastel "Päevaring" ja noortel "Kui peremees on kodus".

 

®anriliselt on Taaderandi talisted erinevaid valdkondi hõlmav ettevõtmine - tegeletakse laulu, tantsu, pillimuusika, sõnalise pärimuse, kombestiku ja rahvamängudega. Tehakse rahvuslikku käsitööd. Tegevustesse kaasatakse alati pealtvaatajaid, eriti pööratakse tähelepanu just lastele. Traditsiooniliselt osaleb talistete koolinoorte päeval ka külaliskollektiive kaugemalt Eesti paikadest. Tänavu toovad külakosti Jõgevamaa noored. Taaderandi talistete ja juba 1992. aastal alguse saanud suvise Taaralinna taaderandi algataja ja eestvedaja on Tiina Konsen.

 

IV Valgamaa Rahvamuusikapäev leiab aset 28.11 Nõuni Kultuurimajas. Üles astuvad erinevad kollektiivid Valgamaalt ja külalisena noorte pärimusmuusikaansambel Maatasa Tartust, samuti Ants Taul ja Mari Tammar. Rahvamuusikud mängivad ja laulavad ka kõik ühiselt, mängitakse tantsuks ja laulumänge, kindlasti kaasatakse kõiki peolisi. Kontsert läheb üle meeleolukaks simmaniks ja ühiselt veetakse üks mõnus õhtu.

 

Samuti toimub 28. novembril Mooste Folgikojas Põlvamaa Oma Pärimuspidu. Terve laupäev on täidetud põnevate kokkusaamiste ja tegevustega, lisaks toimub ka regirock-ansambli Oort plaadiesitluskontsert ning sellele järgnev ühine simman pärimusmuusikutega. Oma Pärimuspidu veavad eest Krista Sildoja ja Kati Taal, päeval toimuvad kohalikele muusikutele lauluõpituba Urmas Kalla eestvedamisel ning pillimuusika ja tantsu õpituba Krista Sildoja juhendamisel. Oorti 15 tegutsemisaasta juubeli kontserdil kõlavad regilaulud ja labajalaviisid tõelises rocki kastmes, bändiga teevad kaasa ka Mooste Rahvamuusikakooli viiuldajad.

 

  • Taaderingi talisted X - 26. ja 27. novembril algusega kell 16.30, 28. novembril kell 11.00 Tiigi seltsimajas, sissepääs publikule tasuta.
  • IV Valgamaa Rahvamuusikapäev algab Nõuni Rahvamajas kell 18.00 28. novembril, tasuta sissepääs.
  • Põlvamaa Oma Pärimuspidu Mooste Folgikojas 28. novembril on osalejatele algusega kell 13.30, kell 17.00 Oorti plaadiesitluskontsert (piletihind 10 €) ja peale seda Oma Pärimuspeo simman, kuhu sissepääs prii.
Uudised
Foto autor Avo Seidelberg

 

Lahemaa Rahwamuusikud 40!

 

Rahvamuusikaansambel Lahemaa Rahwamuusikud on asutatud 1975. aastal ja tähistab käesoleval aastal 40. aastapäeva mitme kontserdiga. 4. novembril astuvad üles Tartu Tantsuklubis, Tiigi Seltsimajas ja 14. novembril Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

 

Lahemaa Rahvuspargi loomise järel 1. juunil 1971 alustati Lahemaa jaaniõhtutega. Veljo Tormis oli selleks ajaks juba veendunud vana rahvalaulu ilus ja võlus, siis tema see eeslaulja esmalt oligi nendel jaanipidudel. Kuniks ta arvas toonase Lahemaa Rahvuspargi teadusnõukogu liikmena, et "Leigarite"-"Leegajuse" sarnane ansambel võiks ju olla ka kohapeal. Rääkis mõttest ka Igor Tõnuristile, kes omakorda sokutas Lahemaa regilauluansambli juhi koha tollasele Leegajuse liikmele ja Tallinna 7. Keskkooli muuusikaõpetajale Viivi Voorandile, kes siiani veab Lahemaa Rahwamuusikute tegevust ja meenutab ansambli aegu järgmiselt.

 

Oli 1975. aasta novembrikuu keskpaik ja seitse hakkajat laulunaist. Kokku saigi laulunaiste vägev viru veri ja ansamblijuhendaja mulgi jonn ning juba kolme kuu pärast on üles tähendatud laulunaiste esimene esinemine Lahemaa Võhma küla vastlapeol. Naisterahvad on aga ikka tahtnud meesterahvastega seltsis olla ning laulunaiste eestvõttel ja utsitusel tulid ansambli proovi 1976. aasta veebruaris ka kolm ümbruskonna pillimeest – kahel kandled kaenlas, kolmandal viiul. Pillirühma algusaegadest on meenutanud Elmar Anton esimest kohtumist neljandaga: "Levis kuuldus, et üks vanamees elab metsas ja on olnud koorijuht, seltsitegelane ja mängib viiulit. Ühel prooviõhtul ilmuski uksele vähemalt sajakilone mehemürakas, viiulikast käes. Algul kuulas teiste mängu ja siis mängiti juba koos." Sellest vanamehest, Riho Leemetist ehk Riksu-taadist on saanud ansambli ajaloo legend – neli klassi külakoolis, aga kui palju ta teadis ja oskas. Pillimängu ja koori(de) juhatamise õppis selgeks omal käel. Kui me Riksu-taadi enda seltsi saime, polnud ta kaua oma tugevates maamehe kätes viiulit hoidnud. Aga hing ja süda kutsusid ja nii need sõrmedki jälle pisitasa pillimängule alluma hakkasid.

 

"Kust sie laps nied laulud saanud?"


Kust Lahemaa Rahwamuusikud oma lood ja laulud ja tantsud saanud? Ega ansambli algusaastate koosseisust polnud kellelgi enam otsest sidet nn. vanema rahvalauluga. Maimu-tädile ja Miili-tädile midagi küll meenus, aga pigem mälupildina. Nii ongi repertuaaris olevad regilaulud õpitud raamatutest, leitud Tartu Kirjandusmuuseumist, väike osa kuuldud vanadelt helisalvestitelt.

 

Aga laulumäng ja uuem riimiline rahvalaul ja rahvatants ning pisut pillimängki – vaat selles oleme juba otsese traditsiooni edasiviijad. Lisaks muidugi repertuaar eeskätt muusikamuuseumist ja erialastest raamatutest.

 

Esimesed laulumängud ja tantsusammud õpetasid meile selgeks kontorilaudade vahel Emmeliine (Emilie Kuuskla) ja Maimu-tädi (Maimu Lood). Kannelt ja lõõtsa mängime ka enam-vähem nii, nagu tegi seda Hundu-papi (Edgar Hunt). Riksu –taadilt oleme saanud päris palju vanu (just riimilisi) laule, mõne tantsugi.

 

Sellist laulu- ja eriti veel tantsuaita, nagu seda olid Kadapiku Ida ja Liine Viitna külast, oleks andnud Eestimaal otsida! Peale Kihnu ja Setumaa. Ja see viis ja see olek, mis neist õhkus! Seda kõike tehti lustiga, rõõmuga! Ja väärikalt! No vähemalt lusti ja rõõmu oleme tänasesse päeva välja vedanud!

 

Ja see meid kokku toobki. Nagu seegi, et põhitöö ja paljude muude hobide kõrval on rahvamuusikast saanud osa meie elamise viisist. Teeme seda iseendi jaoks –naudime ise, naerame ise, olgu esinemispaigaks Altja Kiigemägi, Palmse või Altja kõrts, mõni mõisasaal, rannakülad, Baltica festival või Lahemaa torupillipäevad. Või kaugemad paigad Soomest Saareni...  Kuid ikka Eestimaa jaoks!

 

Ansambli repertuaaris leidub nii vanu regilaule kui ka lustilisi tantsulugusid, lisaks melanhoolseid laululugusid armastusest ja vangipõlvest, merelaule ja mitmesuguseid laulumänge Lahemaalt. Hetkel on aktiivseid liikmeid kolmekümne ringis – Rakverest, Palmsest, Võsult, Länsalt, Haljalast, Vihasoost ja Loksalt. Noorimad ansambliliikmed nühivad alles koolipinke ja vanimad hakkavad juba tasapisi pensionipõlve nautima.

 

Kus neid näha ja kuulda saab?


Kolmapäeval, 4. novembril Tartus, Tiigi Seltsimajas Tantsuklubi raames kell 20.00

Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Mõnusa heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Laupäeval, 14. novembril kohtab neid Viljandis, Pärimusmuusika Aidas. Simman algab kell 16.00.

Virumaal tähistatakse sünnipäeva oma endiste ja praeguste liikmetega 28. novembril. Esinetakse ka Virumaa koolides.

 

Lahemaa Rahwamuusikuid toetavad Virumaa Pärimuskultuuri Fond ja SA Virumaa Muuseumid Palmse mõis

Uudised
Foto autor Avo Seidelberg
Uudised

Baltica Hiiumaa eelpidu

 

Hiiumaal, Kõpus peetakse 10.-11. oktoobril Saarte pärimuspäevi, mille teemaks on tänavu "Lood tuletornidest ja tulest".

 

Pärimuspidu Baltica Hiiu eelpidu toimub Saarte pärimuspäevade raames, mida veab eest Pühalepa Naistekoda. Alates 1996. aastast toimuvad Saarte Naiste kokkusaamised, kus igal aastal erineval saarel saavad kokku Kihnu, Ruhnu, Manija, Muhu, Saaremaa, Abruka, Prangli, Vormsi ja Hiiumaa ettevõtlikud naised. Koos on tehtud erinevaid pärimuse ja rahvakultuuri alaseid kokkusaamisi. Sel korral toimub sündmus Vormsi, Manija ja Hiiumaa naistele ja koos Eesti Saarte Kogu üldkogu koosviibimisega. Kohtutakse Kõpu rahvamajas, kus pajatakse oma saarte tuletornidest ja peetakse õhtul simman Iiukala ansambli, mängude ja ühistantsudega. Lisaks võetakse päeval üheskoos ette Hiiumaa tuletornide ekskursioon, külastatakse giidiga Tahkuna, Ristna ja Kõpu tuletorne. Pühapäeval, 11. oktoobril toimuvates jututubades arutletakse Saarte pärimuse ja Pärimuspeo Baltica teemadel.

 

Koolitust "Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev" viib läbi SA Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo

Hiiumaa kihelkondade jaanilaulude praktikumi veab eest Astrid Nõlvak

Pärimuspidu Baltica tutvustab Siim Sarv

 

Pärimuskoolitus toimub Kõpu rahvamajas laupäeval, 10. oktoober kell 17.00-19.00. 

Vestlusring Baltica 2016 festivali teemadel pühapäeva hommikul, algusega kell 9.00.

Uudised
I really enjoyed reading of best hosting web companies articles, because they explain those complex things in really simple terms. I don't think it is trivial question, because top web hosting companies truly matters when you have website with heavy load. The link is generally describing hosting UK web companies, in the page West Midland web hosting in the UK because I understand now UK web hosting companies much better and clear system so their well-balanced approach to companies web hosting provider is what makes them outstandingly well-organized company. top map vaata lähemalt sitemap nimekirja kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine ja samuti e-poe tegemine on heaks võimaluseks tooteid tutvustada aga kõigepealt on muidugi vaja veebilehe tegemine ette võtta, vaata lähemalt kodulehe valmistamine kohta Disain aara.ee lehel. Samas on võimalus kodulehtede valmistamise päringut saata. Kui vajad uut kodulehekülge, siis vaata veebilehe valmistamise kohta lähemalt mobiiliveeb lehe tegemise artiklist, kus on toodud ära peamised põhjused, kuidas mobiiliveebi disain aitab kodulehe loetavamaks muuta. fnpage sitemap list
   



Eesti Folkloorinõukogu | reg 80007921 | Vene tn 6, 10123 Tallinn | tel (+372) 601 5727 |