Baltica 2016 põhimõtted

Baltica 2016 põhimõtted


RAHVUSVAHELINE PÄRIMUSPIDU BALTICA 2016

22. – 24. juuni 2016 Eestimaa erinevates paikades

 

Baltica poeb põue ja kodu küla õue!

 

 

Rahvusvahelise pärimuspeo BALTICA 2016 missioon ja visioon

 

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica 2016 (edaspidi: BALTICA 2016 või Baltica) missioon on keskenduda ühe suurima ja olulisima, ent osaliselt unustuste hõlma vajunud suvepüha, jaanipäeva pärimuse väärtustamisele, teadvustamisele ja levitamisele, sest jaaniaeg võiks olla pidu meis eneses ja kogukonna keskel, mil looduse väega ja kultuuri toel saab pühitseda valgust, lootust, helgust ning tugevdada ühtekuuluvustunnet oma perekonna ja paikkonna rahvaga.

 

Baltica visioon on olla jätkusuutlik ja oma väärtusi hoidev rahvusvaheline pärimuspidu, mis toimub Eestis iga kolme aasta tagant, tuues kokku pärimuskultuurikandjad, harrastajad ja armastajad üle Eestimaa, külalised naaberriikidest ja kaugemalt, et igal korral pühitseda ja edasi arendada erinevat Eesti pärimuskultuurile olulist teemat.

Baltica eesmärgid toetavad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni eesmärkide täitmist.

 

Rahvusvahelise pärimuspeo BALTICA 2016 üldised eesmärgid

  • Hoida ja säilitada kolme Balti riigi ühiselt loodud folkloorifestivali traditsiooni, mis võimaldab jagada ja ühendada meie rahvuslikku identiteeti ja pärimuskultuure;
  • Väärtustada pärimuskultuuri meie igapäevases elus, saades jõudu rahvuslikest tavadest ja mälestustest, jagada neid omavahel ja võõrsilegi ning tutvuda teiste rahvuste ja kultuuridega;
  • Innustada kohalikku folklooriliikumist, kõigi eesti ajaloolis-kultuuriliste paikkondade pärimuse tundma õppimist ning julgustama inimesi kasutama omakultuuri nii argi- kui pühadeajal;
  • Sütitada ja arendada pärimusetundjaid ja -harrastajaid, oma pärimuse huvilisi ja algajaid, levitades teadmisi, õpetusi, nõuandeid ning olles heaks eeskujuks;
  • Tõsta au sisse pühade pidamise kultuuri, väärtustada ehedat pärimuspidu ja jagada häid kogemusi järjest rohkematele inimestele.

 

Baltica eesmärgid on kooskõlas:

Eesti Folkloorinõukogu ja folklooriliikumise arengukavaga 2016-2020;

Kultuuriministeeriumi arengukavaga aastateks 2015 – 2018;

dokumendiga „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“;

UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni eesmärkide ja põhimõtetega.

 

Rahvusvahelise pärimuspeo BALTICA 2016 oodatav mõju

  • Pärimuspidu Baltica on astunud sammu lähemale oma ideaalidele - pühitsenud pärimust nii tegijate kui osasaajatega ühiselt, vähendanud oluliselt pärimuskultuurile ebaomase lava ja publiku vastanduse, leidnud üles eeskuju andvad pärimusekandjad ja oskajad üle Eesti ning sütitanud harrastajaid ja huvilisi uue energia, koostegutsemise soovi ja ideedega.
  • Pärimuspidu Baltica on folklooripidu, mis austab Eesti vaimset kultuuripärandit, kuid on pööranud pilgu ka kaugemale. Baltica traditsiooni jätkamises ja välissuhete hoidmisel on olnud olulised koostöösuhted Läti ja Leedu kui kaaskorraldajatega, on toimunud kohtumised mitmete Läti ja Leedu folkloorikollektiividega, kes on jaganud Baltical oma pärimuskultuuri ja jaaniajaga seotud tavasid.
  • Baltica on jõudnud oma eeltegevustega (koolitused, eelpeod) kõikidesse Eesti maakondadesse, aidates esile tõsta või meelde tuletada oma paikkondlikke traditsioone ning vaimset pärandit.
  • Juurde on kogutud ja kaardistatud jaaniaja pere- ja paikkonnapärimust läbi koolituste, kohtumiste ja inimeste endi lugude kaudu. Paikkondlikud jaaniaja rituaalsed tegevused, laulud, tantsud ja pillilood on üles otsitud, meelde tuletatud ja üheskoos esitatud.
  • Korraldusprotsessi vältel on tähelepanu all olnud eelkõige pühade pidamise kunst, selle taasleidmine ja igapäevasesse kasutusse võtmine, samuti meeles pidamine, et tähtsaim tava pühade juures on pühade tähistamine ise.
  • Baltica on kolinud linnast maale, looduse keskele, jaaniõhtu keskkonnale lähemale, pööranud tähelepanu nii Põhja-Eesti kui Lõuna-Eesti piirkonnale ning korraldanud jaaniaja tegevustega rikastatud pärimuspäevi.
  • Tähelepanu keskmesse on tõstetud Eestimaal toimuvad ehedad ja ühistegevuse kesksed jaaniõhtud ning need on tähistatud pärimuslikumalt, austavamalt ja teadlikumalt.

 

 

Rahvusvahelise pärimuspeo BALTICA 2016 sisukirjeldus ja ajakava

 

BALTICA 2016 väärtustab jaaniaega ning tuletab meelde pühade tähtsust nii inimese isiklikus elukalendris kui ka aastaringis, tõstes tähelepanu keskmesse jaanipüha ja -kombed. Pidutsetakse viisil, nagu seda on teinud meie esivanemad ammustel aegadel. Pühad aitavad puhata, rõõmustada, tihendada kogukonna ja peresidemeid, taasluua identiteeti, anda edasi traditsioone.

Baltica eesmärk on väärtustada jaanipühade aega ja koduküla/õue jaanitulede traditsiooni, suurendada erinevaid jaanipeo pidamise võimalusi, tuletada meelde esivanemate suvise pööripäeva kombeid ja tavasid ja anda tänapäeva jaanipäevale sügavam ja pühalikum sisu.

 

Kogukond. Baltica näeb jaanitule kõige loomulikuma paigana vanu traditsioonilisi küla kiige- ja lõkkeplatse. Tugeva külakogukonna tegemistesse on kaasa haaratud ja panustavad ka linnades ja kaugemalgi elavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Jaanipüha ehk suvise pööripäeva pidamine on elustiili üks osa, kus terve kogukond tuleb kokku, tugevdab ja laiendab ühistunnet, laeb ennast energia ja emotsioonidega, leiab uusi sõpru ja tutvusi.

 

Pühade pidamine ja pidu selle sees on koosloomine. BALTICA 2016 suunab tähelepanu koosloomisele ning ei soovi olla tarbimispidu. Peo motoks ei ole mitte meele lahutamine, vaid meelte kooshoidmine ja kokkukoondamine erinevate ühistegevuste kaudu. Ka pühadeks valmistumine on oluline osa pühadest ja pühademeeleolust. Baltica eesmärk on julgustada isetegemist ja oma kogukonna kasvatamist, et jaanipäev oleks kogukondlik, perekondlik, hubane püha, kus on laulu, tantsu, pillimängu ja kombetalitusi, mida peost osavõtjad ise teevad ja korraldavad.

 

Eelhäälestus. Pühaks valmistutakse aegsasti, see ettevalmistus ongi protsess, mis aitab tekitada elamust. Jaanipäev on püha, milleks valmistutakse ja mis annab rohkem elamusi kui vaid lõkke ääres liha küpsetamine, õlle joomine ja ansambli kuulamine. Jaanilaulude, ringmängude, tantsude ja kommete õppimine, ühistegevused nagu lõkkeplatsi korrastamine, tulematerjali kogumine, kiige tegemise talgud, jaanitoitude valmistamine, peokülaliste kutsumine ja nende vastuvõtuks valmistumine, samuti olla kutsutud külaline ja selleks valmistumine, kõik sellised ühistegevused aitavad häälestuda pühadeks.

Jaanipüha. Püha on see, mida tuleb teha ise, mida ei saa osta. Jaanilaupäeval lillede korjamine, lillepärgade ja vihtade tegemine, roogade valmistamine, jaanitule kaunistamine, saunas ja pühapaikades käimine, pidulikult riietumine. Traditsiooniliselt on levinud, et peole mindi oma toidukorviga. Püha meeleolu tekib siis, kui pidu on piisavalt intiimne, kus inimesed võtavad ise aktiivselt tegevustest osa, austavad muusikuid ja muusikat, laulavad, tantsivad, mängivad mänge, teevad kombetalitusi. Päeval ja õhtul ei ole esinemisprogrammi, lava ja helivõimendust, eesmärk on mõnus koosolemine, mitte esinemine.

 

BALTICA 2016 soovib kaasata kõiki eesti piirkondi ja seal elavaid inimesi. Koolituste ja eelpidude kaudu soovime kutsuda osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning rõhutada asjaolu, et pärimuses elamine on protsess, eluviis, mitte eesmärk end esitleda vaid nendel loetud festivalipäevadel iga kolme aasta tagant. Alates 2015. aasta kevadest  saab iga soovija osaleda kohalikel pärimuspidudel ja koolitustel üle Eestimaa ning anda sellega oma panus rahvusvahelise pärimuspeo õnnestumisse 2016. aasta jaaniajal.

Kohalikud pärimuspeod ning koolitused kulmineeruvad jaaniajal Rahvusvahelise pärimuspeoga BALTICA 2016, mis toimub 21.-25. juuni 2016.

Rahvusvahelise folkloorifestivalide assotsiatsiooni CIOFFi atesteeringut omava festivalina on BALTICA kooskõlas kõikide CIOFFi festivalidele kehtestatud tingimustega. Väliskülalisi ootame naaberriikidest Lätist ja Leedust ning Põhjamaadest, kellel kõigil palume tutvustada oma maa suvise pööripäeva kombeid ja tavasid, muusikat, tantsu ja pillimängu. 

 

Piduderohke ühisolemine kujuneb kolmepäevaseks:

 

22. juuni 2016            Mooste pärimuspäev

23. juuni 2016            Eestimaa jaaniõhtud

24. juuni 2016            Vanamõisa jaanipüha

 

Esimesel päeval, 22. juunil muutub Põlvamaal asuv Mooste mõis tõeliseks pärimuskülaks, kus leidub tegevust ja elamusi kõigile kogu päeva vältel. Tullakse kokku, et ühiselt jaaniõhtuks valmistuda - õppida laule, tantse, valmistada kasevihtasid, mängida mänge jm. Päeva lõpetab Mooste mõisa Folgikojas toimuv avapidu, kus kuulajate ette jõuavad meie pärimuse pärltegijad. Üheskoos antakse ülevaade pärimuse sügavusest ning pühendumuse tulemustest, eesmärgiga innustada kaaslasi, eelkõige noori pöörduma oma juurte poole.


Jaanilaupäeval, 23. juunil laieneb kogu pidudevõrk ühtlaselt üle Eestimaa. Süüdatakse jaanituled ja pühitsetakse suurt suvepüha selle kõige ehedamal viisil, täites kombetalitusi ning lõbutsedes ühiselt lauldes ja tantsides. Aasta tähtsaimat pidu külastavad ka välisesinejad, Eesti vähemusrahvused, aga eelkõige on kohal kohalikud pärimuskultuuri esindajad ja tegijad.


Kolmandal päeval, 24. juunil saadakse kokku Põhja-Eestis, Vanamõisa Vabaõhukeskuses Harjumaal, kus tähistatakse ühiselt jaanipüha. Siin saavad kokku nii kodu- kui välismaised osalised, kes üksteiselt õpivad, oma paikkondlike eripärasid tutvustavad ja kogemusi vahetavad.

 

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica 2016 korraldusmeeskonna tegevused

 

Baltica korraldusmeeskond on oma ülesandeks võtnud pärimuslike traditsioonide laiema ühiskondlikul tasemel taasteadvustamise. Lähtutakse UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist (http://www.rahvakultuur.ee/Vaimne_kultuuriparand_Eestis_1783). Ollakse abis jaanipüha ettevalmistavas protsessis, koolituste korraldamisel, paikkondlike materjalide leidmisel. Samuti Baltica ideed toetavate inimeste ja organisatsioonide, seltside, klubide koondamisel ja vahendamisel.

 

Baltica meeskond kaardistab kollektiive ja üksiktegijaid, kes soovivad pärimuspeost osa võtta ja pärimuslike jaanipäevade korraldamisse panustada. Kogutakse ka teavet selle kohta, kus juba toimuvad pärimuslikud jaanipeod, seades neid teistele eeskujudeks. Soovime koguda infot ja koostada ülevaate kogukondade jaanipühade pärimuslikest traditsioonidest.

 

Baltica meeskond kutsub muusikuid, pillimehi, jutuvestjaid, folkloorirühmi ja ansambleid mõtestama ja korraldama just omaenda jaanipidu koos oma sõprade, perekonna ja tuttavatega, mitte olema kellegi teise poolt palgatud esineja. Baltica kutsub kogukondlike jaanitulede korraldajaid üles otsima ja ärgitama eelkõige oma paikkondlikke lauljad, tantsijaid, muusikuid, jutuvestjad, et koos nendega oma jaanipidu korraldada ning et omad muusikud saaksid jääda koju oma peole pidu pidama. Paljud tantsurühmad harjutavad ja on harjunud tantsima salvestatud muusika järgi, aga Baltica annab põhjuse üles otsida muusikud, et tantsida elava muusika järgi, mängida pilli mitte ainult koolitunnis ja esinemiseks, vaid peol tantsuks ja niisama oma lõbuks. Laulukoorid võiksid õppida jaanilaule ja laulda neid jaaniajal väljas tule ääres looduslikus- loomulikus keskkonnas enda jaoks.

Baltica on Balti riikide ühine festival, toimudes vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus ja ka seekord on tulemas väliskülalisi nii Lätist kui  Leedust, aga ka mujalt Euroopast. Baltica meeskond vahendab peole tulnud väliskülalisi osalema kohalikel  jaaniõhtutel.

Leidub linnainimesi, kes otsivad väikeseid õdusaid jaanitulesid ja kes on valmis panustama mõne mõnusa jaanipeo korraldamisse. Leidub külakogukondi, kes hea meelega kutsuvad enda jaanipeole rõõmsaid muusikuid ja tantsijaid. Baltica korraldusmeeskonna missioon on algatada ja toetada protsessi, kus sellised huvid kokku saaksid.

 

Baltica 2016 korraldusmeeskond soovib oma tegevusega juhtida tähelepanu järgmistele teemadele:

  • Jaanipühade traditsiooni mõtestamine vaimse kultuuripärandi kontekstis;
  • Kohaliku pärimuse teadvustamine ja edasikandmine;
  • Ühistegevus kogukondade tugevdamiseks ja omaalgatuse tunnustamiseks;
  • Ühine pühadeks valmistumine ehk ettevalmistusprotsessi tähtsustamine;
  • Laste ja noorte kaasamine;
  • Väärikas püha pidamine (riietus, pühalikud ja meelelahutuslikud tegevused, toit, laul, tants, pillimäng);
  • Ajamaastik – oma isiklik aastakalender seostatuna ühiselt loodud rahvakalendriga;
  • Jaanilõkkele minemise ja selle tegemise tähendus, tule tegemise lood;
  • Turvaline jaanituli;
  • Kohalike pillimeeste, lauljate, tantsijate ja teiste tegijate kaasamine.
Baltica 2016 põhimõtted
However I found out, that most reliable are those providers which do not advertise much. See top web hosting companies and discover best companies. This is the fact, that there are exellent hosting UK web companies available, but they are hard to find at first place. I think it is enormous difference in companies hosting web provider for full link click here because they offer reliable services, I experienced web hosting services and am convinced of their quality well balanced they have well written guidelines of good site for web hosting and there is tons of great resourceful articles. top map vaata lähemalt sitemap nimekirja kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine ja samuti e-poe tegemine on heaks võimaluseks tooteid tutvustada aga kõigepealt on muidugi vaja veebilehe tegemine ette võtta, vaata lähemalt kodulehe valmistamine kohta Disain aara.ee lehel. Samas on võimalus kodulehtede valmistamise päringut saata. Kui vajad uut kodulehekülge, siis vaata veebilehe valmistamise kohta lähemalt mobiiliveeb lehe tegemise artiklist, kus on toodud ära peamised põhjused, kuidas mobiiliveebi disain aitab kodulehe loetavamaks muuta. fnpage sitemap list
   



Eesti Folkloorinõukogu | reg 80007921 | Vene tn 6, 10123 Tallinn | tel (+372) 601 5727 |