2006 - Pärimus pärijaile
Vaimse kultuuripärandi hoidmine ja edasiandmine noortele

Peamised eesmärgid:

  • suurendada noore põlvkonna teadlikkust vaimsest kultuuripärandist;
  • anda lastele ja noortele teadmisi ja oskusi vaimse kultuuripärandi valdkonnas;
  • leida viise nende aktiivseks osalemiseks folkloorialases loomingulises tegevuses, eelkõige huvihariduse kaudu.

Kaasnevad eesmärgid: 

  • kaardistada pärimuspõhine tegevus üldharidus-, muusika- ja huvikoolides;
  • ergutada koole leidma uusi vorme kultuuripärandi tundmaõppimiseks ja selle aktiivseks kasutamiseks;
  • motiveerida õpetajaid omandama sügavamaid teadmisi pärimuskultuurist ja looma uusi folkloorirühmi;
  • juurutada noorte seas ideed, et rahvakultuur on seotud elu enesega ning sellega tegelemine on nii Eestis kui kogu maailmas üha populaarsem.

Eesmärgi saavutamise teed ja vahendid:

  • arendada koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga (koostöölepe);
  • viia läbi seminare ja folkloorialast tegevust tutvustavaid õppepäevi, et innustada õpetajaid looma uusi folkloori esitusrühmi;
  • korraldada pilootprojekt ühes maakonnas (nt Raplamaa), mille käigus koguda andmeid lastele ja noortele suunatud ja nende aktiivsel osalusel toimuvatest tegevustest koolides ja kooliväliselt (kultuuripärandi edasiandmise vormid ja väljundid);
  • tunnustada ja väärtustada õpetajaid;
  • levitada silmapaistvaid töökogemusi;
  • viia läbi ärgituspäevi tantsu- ja muusikaõpetajatele maakondades, et süvendada praktilisi ja teoreetilisi rahvakultuurialaseid teadmisi;
  • toetada laste ja noorte folkloorifestivalide, -päevade, pärimus- ja pillilaagrite ja muude ürituste korraldamist, mis pakuvad võimalusi laste ja noorte oskuste ja teadmiste rakendamiseks ning nende loominguliste võimete arendamiseks;
  • toetada CIOFF® Estonia Noortekoja tegevust folklooriliikumise sisulise ja administratiivse jätkusuutlikkuse tagamiseks;
  • Toetada Balti riikidele iseloomulikku, kuid maailmas unikaalset mitme põlvkonna koostoimimist folkloorirühmas (lapsed, teismelised, noored, täiskasvanud);
  • luua laste- ja noortetöö koordinaatori ametikoht, kelle töö sisuks on lasteaedade, koolide ja huvikeskuste folkloorialase tegevuse kaardistamine ja koordineerimine, laste ühisprojektide korraldamine, laste jaoks ja lastele suunatud pärimusprogrammide ja uute tegevusvormide algatamine ja läbiviimine, väärtusliku töökogemuse levitamine töös lastega nii riigisiseselt kui rahvusvahelises ulatuses jne;
  • õppesõit folklooriõpetajatele ja rühmajuhtidele - Läti Baltica 12.-16. juuli, 2006.aastal.

Projekti töörühm:
Projekti koordinaator: Terje Potter

Projektijuhi nõustaja: Anne Ojalo

Konsultant: Margit Kuhi - rahvamuusik, Raplamaa Folgiklubi Kandlekoja juht, folklooriõpetajate koolitaja
Konsultant: Irina Pärila - Raplamaa folkloorikuraator, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialist 

Ärgituspäevade teemad ja lektorid: 
Folklooriliikumine Eestis ja mujal maailmas - Anne Ojalo 
Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktoritest - Ingrid Rüütel 
UNESCO Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon - Terje Potter 
Folkloorikava kontserdilaval: kava ülesehituse ja lavaleseadmise printsiipidest - Igor Tõnurist
Folkloori õpituba - Meelika Hainsoo ja Elo Kalda

Sisuline põhjendus:
Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu on alates 1997.a. kavandanud oma sisulist tegevust teema-aastatena, mis on suunatud pärimusteadlikkuse tõstmisele ühiskonnas. Kindel teema kutsub kaasa mõtlema, arutlema, uurima ja tegelema ühe pärimuskultuuri valdkonnaga, tuues esile selle hetkeseisu ja kujundades arenguvõimalusi. Levib arusaam, et avatud maailmas ei väärtusta noorem põlvkond enam rahvuslust ega päritolu. Samas tekib aga üha enam noori huvilisi, kes soovivad esivanemate tarkusi ja unikaalseid oskusi omandada folkloorikoolides, õpikodades, tantsutubades, pilli- ja perelaagrites. Folklooriga tegelemine muutub noorte seas üha populaarsemaks kuna järjest enam tajutakse selles peituvaid võimalusi end teostada, arendada ning eelmiste põlvkondade tarkust oma ellu integreerida. Ainult hariduse ja aktiivse osalemise kaudu süveneb noore põlvkonna huvi oma rahva kultuuritraditsioonide vastu

Elava kultuuripärandi edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale on pidev hariduslik, kunstiline ja sotsiaalne protsess, mis tagab rahvatraditsioonide kestmise. Vabariigi Valitsus kiitis 5. jaanuaril 2006 heaks UNESCO Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni. Seega, Eesti riik tunnetab vajadust kaitsta kergesti hääbuvat vaimset kultuuripärandit, mis ei rikasta ainult ühte riiki ja rahvast, vaid kogu maailma tervikuna.
Aktuaalsed teemad on:

  • noorte pärimuskultuurialase hariduse ja loovtegevuse arendamine;
  • perekonna ja kogukonna roll vaimse kultuuripärandi edasiandmisel põlvkonnalt põlvkonnale;
  • vajadus koolitada kompetentseid folklooriõpetajaid, kes omavad laiaulatuslikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi vaimse kultuuripärandi valdkondades. 

Projekti tegevused: 
I tegevus
, aasta jooksul
Maakondlikud teabe- ja ärgituspäevad
Maakondlikud ärgituspäevad toimuvad vastavalt folkloorikuraatorite taotlustele. Ärgituspäevale on oodatud kõik maakonna tantsu- ja muusikaõpetajad, folklooriõpetajad, rühmajuhid ja huvilised. Ärgituspäeva eesmärgiks on süvendada nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi pärimuskultuurist. Keskendutakse teabe jagamisele folkloorikava ettevalmistamisest, seda eriti Baltica 2007 ülevaatuse eel. Lisaks sellele jagatakse olulist informatsiooni päevakajalistest teemadest nagu folklooriliikumine meil ja mujal, lastetöö strateegia ning UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon.

II tegevus, aprill - november
Pilootprojekt Raplamaal
Andmete kogumine
Töötatakse välja teaduspõhine andmete kogumise vorm. Küsitluslehele lisatakse seletuskiri, mis annab teavet teema-aasta eesmärkide, tegevuste ja kavandatavate tulemuste kohta. Küsitluslehed saadetakse 32 teadaolevasse Raplamaa alg-, põhi- ja keskkooli. Täidetud küsitluslehed koondatakse folklooribüroosse, neid analüüsitakse ja tehakse kokkuvõtted. Info avaldatakse Folkloorinõukogu kodulehel.

Tulemused:
1) Pilootprojekti läbiviimise tulemusel on tekkinud ülevaade ühe maakonna noorte folkloorialasest tegevusest, sellega seotud probleemidest ja vajadustest.
2) Ärgituspäevade tulemusena elavneb folkloorialane tegevus maakondades/linnades. Varasemast enam laste- ja noorterühmi osaleb festivalil Baltica 2007;

Teostaja: Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu
Koostööpartnerid: Rahvakultuuri Keskuse maakondlikud spetsialistid, Raplamaa Folgiklubi Kandlekoda, CIOFF® Eesti Noortekoda, Eesti Kirjandusmuuseum