Juubeliseminar - Ingrid Rüütel 80

Juubeliseminar - Ingrid Rüütel 80
Eesti Folkloorinõukogu seltskond Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis seminaril koos juubilariga Foto Krista Sildoja

Ingrid Rüütel 80!


Eesti üks kõige olulisem ja viljakam folklorist Ingrid Rüütel pidas 3. novembril oma 80. sünnipäeva. Juubilari auks toimus 6. novembril etnomusikoloogia alane seminar, kus praegune Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal meenutas Ingrid Rüütli tegemisi Eesti Folkloorinõukogus.

 

Eesti Folkloorinõukogu on valdkondade vaheline folklooriliikumise katusorganisatsioon Eestis. Kultuuriministeeriumi poolt tunnistatud valdkondliku keskseltsina on EFNi põhitööks arendada pärimuskultuurialast loomingulist harrastustegevust.


Folkloorinõukogu ise on oma missioonina määratlenud pärimuskultuuri väärtustamist ning tegutsemist paikkondliku kultuuri eripära järjepidevuse säilimise ning ka tänapäevakultuuri mitmekesistamise ja rikastamise nimel.

Vaimne kultuuripärand sünnib ja areneb nende inimeste läbi, kes meie ühiskonnas elavad ja selle elu läbi, mida luuakse. Kuid ühel valdkondlikul ühendusel on võimalus olemasolevat toestada, seda teatud määral suunata, esile tõsta ja arendada. Tänu sellele, et aastakümneid tagasi oli meil, eestlastel, olemas see ehe ja omane, mida näidata ning mille üle uhkust tunda, sai teoks ka praeguse nimega Eesti Folkloorinõukogu sünd ning pandi alus Baltica liikumisele.

 

CIOFF®  ehk rahvusvaheline folkloorifestivalide ühendus, mille liikmeks oli 1985. aastal Nõukogude Liit, otsustas toona võtta vastu Moskva pakkumise korraldada oma iga-aastane suurkogu just nimelt Tallinnas. CIOFFi võrgustikku kuulub hetkel 117 riiki kõikidest maailmajagudest, aastal 1985 oli liikmesriikide arv loomulikult palju väiksem.
CIOFF on organisatsioon, mis ühendab peamiselt erinevate riikide folkloorifestivale koordineerivaid katusorganisatsioone, meie mõistes valdkonna üleseid organisatsioone riigi tasandil.

Seesuguse väärika rahvusvahelise seltskonna vastuvõtmise programmi kuulus aastal 1985 ka väljasõit Lahemaale ning seal toimunul oli asjade hilisemas arengus otsustav roll. Eesti eheda pärimuskultuuri tutvustamiseks esinesid Lahemaa kauni looduse keskel sealne folklooriansambel ja kollektiiv Leegajus, kes suutsid oma vahetu ja osaluskeskse peoga kaasa haarata ja panna vaimustuma kõik CIOFFi külalised. Ingrid Rüütel on oma meenutustes nentinud, et eks oma osa oli ka Lahemaa vahetul looduskeskkonnal, kus kõik laulud, tantsud ja muu esitatu eriti loomulikult ning meeldejäävalt mõjule pääses. Vaimustunud CIOFFi külalised tegid peale seda sündmust korraldajatele ettepaneku kogu see ehe ja imeline Eesti pärimuskultuur ühise esindusliku folkloorifestivali mütsi alla koondada. Nõnda sündiski mõte luua koostöös Läti ja Leedu kolleegidega Baltica folkloorifestival.

 

Kolme organisatsiooni eestvedamisel (EFS, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kirmus) sündis 1992. aastal Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu. Organisatsiooni põhifookuses oli eheda, paikkondlike kultuuritraditsioonide säilitamine ja propageerimine läbi Baltica festivali ning ka kohalike ettevõtmiste, rahvusvaheliste suhete vahendamine ja arendamine ning üldiselt Eesti folklooriliikumise eest hea seismine. Esimene Baltica festival peeti aga juba 1989. aastal, see on tänaseni jäänud Eesti Folkloorinõukogu üheks tunnusmärgiks ning ka meie folklooriliikumise lipulaevaks.

 

Rahvusvaheline mõõde ja Ingrid Rüütel

Iga organisatsiooni taga peituvad reaalsed inimesed, iga saavutuse ja algatatud liikumise taga on kellegi töö ja pühendumine. Seega, kui analüüsida Folkloorinõukogu mõju folklooriliikumisele Eestis, tuleb loomulikult lähtuda organisatsiooni võtmeisikutest ja nende põhimõtetest valdkonnas. Üheks võtmeisikuks proua Rüütel kahtlemata on, sest Eesti Folkloorinõukogu ja Baltica festival on oma näo suures osas saanud just tänu Ingrid Rüütli eestvedamisele, süvenemisele ja entusiasmile.

 

Eesti Folkloorinõukogu loomisest alates kuni 2014. aastani, kokku 22 aastat, on ta olnud organisatsiooni juhatuse esinaiseks, jätkates praegugi tööd juhatuse liikmena.
Kõrvuti positsiooniga juhatuses on Rüütel esindanud algusest peale organisatsiooni ka rahvusvahelisel tasandil. Tänu temale avanes harrastajatele folklooriliikumises rahvusvaheline mõõde. Välisfestivalil käimise kogemus ja võimalus mõjutas kahtlemata tugevalt siinsete tegijate taset, nende pühendumist, oli innustav ning hariv. On ju tuntud tõde, et kaugel ära käies tundub kodus ootav saabudes palju armsa ja lähedasemana, seda on lihtsam väärtustada ja mõtestada, kuna erinev kogemus rikastab üksikisiku maailmapilti.

 

Ingrid Rüütli nimi on tuntud senimaani CIOFFi rahvusvahelises võrgustikus tänu tema erialasele kompetentsile. Olles CIOFFi kultuurikomisjoni liige, aitas ta kaasa muuhulgas ka rahvusvaheliste folkloorifestivalide määratluste sõnastamisele, mida kasutatakse sellisel kujul ringkonnas tänase päevani. 2002. aastal tunnustati teda selle pühendumise eest CIOFFi kuldmärgiga, mis on organisatsiooni üks kõrgematest tunnustustest.

 

Suuremale osale Eestimaa folklooriharrastajatest seostub Ingrid Rüütel Baltica folkloorifestivaliga. On tähelepanuväärne, et 28 aastat tagasi, esimese Baltica jaoks kokku lepitud põhimõtted, on oma põhiolemuselt samad, mida see liikumine kannab ka tänasel päeval. Rüütel on erinevates sõnavõttudes märkinud, et just Baltica vorm oli see, mis toona võimaldas avalikult edendada meie rahvuskultuuri tuumikväärtusi, mis tollal olid tagaplaanil ja isegi ebasoovitavad. Baltica südameasjaks ja läbivaks põhimõtteks on senimaani pärimuse ehedate vormide esile toomine ja sündmuste jagunemine üle Eestimaa erinevatesse piirkondadesse ja kogukondadesse.

 

Eesti Folkloorinõukogu kaudu välja antud ja Rüütli koostatud pärimuskultuurialased käsiraamatud, folklooriliikumises osalejate uuringud, erinevate arhiivimaterjalide kogumikud, raamatud ja mitmesugused juhendid on pikka aega olnud liikumises osalejatele põhilisteks abimaterjalideks oma töös. Tänu oma erialasele kogemusele ja pädevusele on Rüütel läbi EFNi suunanud valdkonnas tegutsejaid algallikateni, arhiivideni, innustanud ikka ja jälle oma kodupaiga pärimusse kaevuma ja sundinud seeläbi ka otsijat ennast iseendale otsa vaatama ja oma juuri mõtestama.

 

Festivalist pärimuspeoks

Eesti Folkloorinõukogu oli pannud omal ajal liikuma protsessid, mis hakkasid tohutu kiiruse ja võimsusega elama oma elu ja laienema kõikjale Eestis. Kord kolme aasta tagant toimuv Baltica festival hakkas tähistama meie folklooriliikumise põhiolemust. Kodanikuühiskonna arenemisega, teadlikkuse tõusuga inimeste seas ning uute harrastajate ja põlvkonna pealetulekuga sündisid ka uutmoodi väljundid, protsessid, mis otsisid oma kohta folkloorimaastikul. Vormid, mis olid teeninud soovitud eesmärke pikki aastaid, ei leidnud sellel muutunud maastikul enam oma kohta.

 

Juba 2013. aastal katsetas Baltica ühendada rohkem osalejaid ja publikut ning tuua fesivalile uusi, pärimuslikku sisu rohkem toetavaid ja loomulikumaid vorme. Baltica ja Eesti Vabaõhumuuseumi koostöös sündinud Eesti päev oli värskendavaks sõõmuks paljudele osalejatele.  Loomuliku asjade käigu tulemusena sündis käesoleval aastal Rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica omakeelsem nimi - Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica, võttes fookusesse endiselt sama eesmärgi – eheda, paikkondliku ja autentse fookusesse asetamise – kuid kasutades selleks neid vorme, mis kõnetavad ja mis viivad kohale. Sisu ehk küsimuse „mida“ kõrval on tõusnud liikumise keskmesse järjest enam küsimus „kuidas“, soosides loomulikke, traditsioonilisi, konteksti ja ennekõike pärimuskandjat ennast arvestavaid esitlusi.

 

Nii nagu inspireeris ja pani vaimustuma 30 aastat tagasi Lahemaal peetud vahetu, osaluskeskne ja sügavalt ehtne pärimuspidu CIOFFi kongressil osalejaid, soovib EFN sütitada ka tuleval aastal Baltica pärimuspidudega Eesti rahva hinges huvi ja vaimustust oma isikliku pärandi, oma juurte vastu. Tuua Baltica kodu küla õue, tuua ta inimesele lähedale, kaotamata siiski tugevat sidet paikkondlikku päritoluga ja mõtestatud, sügava tunnetusega osalejate poolt.

 

Kui Maire Aunaste küsis aasta tagasi telesaates Ingrid Rüütlilt, kas folkloristina omandatud kogemused on õpetanud midagi ka oma isikliku elu paremaks korraldamiseks, vastas Ingrid kõhklemata, et kogemused välitöödel ja inimestega kohtumine, nende kuulamine on andnud väga palju. „Folklorist ei uuri ju mitte ainult ühte laulu või viisijuppi, vaid just seda konteksti, milles see kõik elab, neid inimesi ja eluolu, mille pärast just niimoodi on lauldud või miks nõndamoodi  räägitud“.

 

Tänasel päeval on Eesti Folkloorinõukogu uue arengukava koostamise valguses taas kord ümber vaatamas ja mõtestamas nii enda tegevust kui ka oma paiknemist folklooriliikumises. Nõnda samamoodi nagu novembrikuine juubilar Ingrid Rüütel on suutnud muutuda koos ajaga, kuid jäänud siiski iseendaks, on ka Eesti Folkloorinõukogu ja Baltica liikumine otsinud erinevatel aegadel erinevaid väljundeid oma eesmärkide elluviimiseks, väärtustades ja pidades oluliseks selle kõige juures siiski organisatsiooni loomise aegadel paika pandud põhimõtteid ja tõekspidamisi. EFNi juhatuse liige Ahto Kaasik sõnastab Folkloorinõukogu praeguse eesmärgi selliselt: „Folkloorinõukogu eesmärgiks on lisaks arhiiviväärtusliku pärimuse taasesitamisele tänapäeval tervem ja õnnelikum inimene. Meie vahend selle saavutamiseks on pärimuskultuur. On hädavajalik meenutada, et pärimuskultuuril on eelkõige tarbeväärtus.“

 

Kati Taal

Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Baltica 2016 rahvusvaheliste suhete juht

Juubeliseminar - Ingrid Rüütel 80
This is the fact, that there are exellent which web hosting is best available, but they are hard to find at first place. This is the fact, that there are exellent the best web hosting companies available, but they are hard to find at first place. I also dicovered, that it is important for regaining confidence, see companies web hosting services note web hosting in the UK I am confident, that companies hosting provider web is one of the best customer service after reading this article, I know much better web hosting companies and may suggest ideas about the best hosting site even to my friends. top map vaata lähemalt sitemap nimekirja kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine ja samuti e-poe tegemine on heaks võimaluseks tooteid tutvustada aga kõigepealt on muidugi vaja veebilehe tegemine ette võtta, vaata lähemalt kodulehe valmistamine kohta Disain aara.ee lehel. Samas on võimalus kodulehtede valmistamise päringut saata. Kui vajad uut kodulehekülge, siis vaata veebilehe valmistamise kohta lähemalt mobiiliveeb lehe tegemise artiklist, kus on toodud ära peamised põhjused, kuidas mobiiliveebi disain aitab kodulehe loetavamaks muuta. fnpage sitemap list
   



Eesti Folkloorinõukogu | reg 80007921 | Vene tn 6, 10123 Tallinn | tel (+372) 601 5727 |