Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010

Igal aastal ilmuv väljaanne sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, keskenduses sel aastal vaimse kultuuripärandiga seonduvale.

Põhiosas on iga maakonna all killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Juttu on Hiiumaa jääteede kuldajast, Koeru folkloorirühmast, laste folklooripeost Porkuni Pillar, Põlvamaa pärimusaastast, sibulakasvatamise tavast Peipsi ääres, suitsusaunast ning paljust muust! Aastaraamat sisaldab ka maakonnas kultuuritunnustuse pälvinud inimeste nimesid ning rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.  Trükist on võimalik osta Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusest.   Põneva lugemise hulgas on ka artikkel XXIII rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica kohta.     XXIII rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2010 ühendas laulu ja liikumise Artikkel Rahvakultuuri aastaraamatust 2010 Baltimaades ringlev kultuurisündmus – rahvusvaheline folkloorifestival  Baltica jõudis Eestisse juba kaheksandat korda ja viidi läbi lõõskavas suvekuumuses 8.-12. juulini. Festivali juhtmõteteks on jätkuvalt paikkondlike pärimuskultuuri traditsioonide eripära hoidmine ja teiste rahvaste kultuurilise mitmekesisuse austamine. Festivali ülesehitus oli seekord aga täiesti uudne. Formaadi muudatuse tingis varasemast tunduvalt kitsam eelarve, kuid uuendus meeldis nii osavõtjatele kui publikule. Festivalil oli kolm pesa – Karksi-Nuia, Pärnu ja Tallinn, kus toimusid peakontserdid kõikide külalisesinejate ja selle paikkonna rühmade osavõtul (varem olid külalised ühe- või kahekaupa jaotatud 6-7 maapäeva vahel ja peakontserdid toimusid ainult pealinnas). Festivali geograafiline haare küll vähenes, kuid nüüd sai kohalik publik nautida kõikide põnevate väliskülaliste esitusi.   Festivali sisulise poole ettevalmistamiseks toimusid jaanuaris-veebruaris folkloorikavade ülevaatused Tallinnas, Karksi-Nuias, Põlvas, Valjalas, Pärnus, Tartus ja Haljalas. Vaatamata majanduslikult keerulisele ajale pole vähenenud inimeste soov osaleda omakultuuris. Festivali kunstinõukogu liikmed Ingrid Rüütel, Sille Kapper, Raivo Sildoja, Angela Arraste Ene Lukka-Jegikjan ja Igor Tõnurist jälgisid 93 rühma ja 21 üksikesineja etteasteid ning analüüsisid nende sisu ja vormi. Ülevaatused olid arendavad nii osalejatele kui ka kunstinõukogu liikmetele ja andsid hea ülevaate hetkeolukorrast Eestis. Tõdeti, et kohalik pärimus ning piirkondlikud eripärad ei ole kadunud või kadumas, vaid on võtnud varasemast erineva vormi. Rõõmustavalt palju oli rühmi, kes Balticale pürgisid esmakordselt. Festivali soovituslik teema „Laul ja liikumine“ leidis folkloorikavades laialdast kasutust. Muljetavaldavalt esitati regilaule liikumisega, vanemaid tantsulaule ning ring- ja laulumänge. Kokkuvõtteks arvasid kunstinõukogu liikmed, et tänu tublidele eestvedajatele ja ERFNi Koolituskeskuse tegevusele on folklooriliikumise kunstiline ja sisuline areng olnud väga suur.   Külalisi saabus lähedat ja kaugelt. Ikka ja alati oleme võõrustanud Läti, Leedu ja Soome rühmi. Seekord  kütkestasid oma temperamentsete kavadega eesti publikut enim Terra del Sole Itaaliast, Vasilitzia Küproselt, Rosas do Lena Portugalist ja Tsasná  Mehhikost. Külalised saabusid Eestisse 8. juulil ja suundusid oma majutuspaikadesse Karksi vallas. Suurima rahvaväe võttis vastu Kopra Turismitalu, kus kohalikud rühmad kostitasid õhtul külalisi mulgipudru ja lõõtspillimuusikaga. Mõnusalt vihuti tantsida eesti tantse.   Festivali ametlik avamine oli  9. juulil. Hommikul viisid külalised kultuurikosti  Abja, Viljandi ja Tõrva elanikele. I peakontsert ja sellele järgnev simman koos publikuga toimusid vabas õhus Karksi Ordulinnuse õuel. Sellele eelnev Karksi vallavanema vastuvõtt ja osavõtjate rongkäik läbi maalilise oru lõid piduliku õhkkonna ja ühtekuuluvustunde. Kõiki kolme peakontserti juhtisid Igor Tõnurist ja Angela Arraste. Karksi Valla Kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu näol avastasime suurepärase Viljandimaa virrede  peakorraldaja. Kunstilistes küsimustes oli talle abiks Anneli Arraste.   Järgmisel päeval, 10. juulil esinesid Balticast osavõtjad Seto leelopäeval (peakorraldaja Meelike Kruusamäe), Tartumaa trallamil (peakorraldaja Tiina Konsen) ja Võru folkloorifestivalil (peakorraldaja Peeter Laurson). 11. juulil liiguti Pärnu. Päev algas rohkearvulise publiku kaasaelamisel rühmade esinemisega Lastepargis ja lõppes II peakontserdi ja simmaniga Pärnu Kontserdimajas. Pärnumaa pirandi korraldus oli suurepärane nagu alati. Selle eest täname linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialisti Alli Põrki ja Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuuri spetsialisti Jekaterina Põldotsa.   Sama päeva hilisõhtul saabusid külalised Tallinna, et hommikul alustada pealinna pikka ja palavat päeva.  On saanud heaks traditsiooniks, et Baltica pealinna päeva avamisel annab Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas üle Kristjan Toropi kogumispreemiad, mille seekordsed laureaadid olid Liilia Laaneman ja Helen Kõmmus. Kuuma päikese eest Raekoja kaarte alla varjunud esinejaid ja publikut tervitas CIOFF®i juhatuse liige Esa Vilhonen, kes andis üle ka CIOFF®i hõbemärgi Igor Tõnuristile suurte teenete eest folklooriliikumise edendamisel.  Festivali pealinna päeva kuulutas avatuks Tallinna abilinnapea Yana Toom. Seejärel algas Raekoja platsi laval maratonkontsert, mida said nautida ka Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu käsitöölaadast osavõtjad. Festivali III peakontsert oli Estonia Kontserdisaalis, kus isegi kõrbekuumus ei peletanud publikut lahkuma enne 4-tunnise kontserdi lõppu. Kontserdile järgnesid marulised lõputantsud lõõtspilliga Leigarite ja Sille Kapperi eestvedamisel.    Baltica 2010 korraldajad tänavad kõiki esinejaid, arvukaid koostööpartnereid ja toetajaid. Hinge jäi tore tõdemus, et vastukaaluks majanduslikule surutisele leiab aset vaimsete väärtuste esiletõus, mis koondab inimesi õilsa eesmärgi teostamise nimel.   Anne Ojalo Igal aastal ilmuv väljaanne sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, keskenduses sel aastal vaimse kultuuripärandiga seonduvale. Decent technical systems are crucial in best web hosting website and capable support is extremely important too.
Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010
Igal aastal ilmuv väljaanne sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, keskenduses sel aastal vaimse kultuuripärandiga seonduvale.
Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010

Põhiosas on iga maakonna all killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Juttu on Hiiumaa jääteede kuldajast, Koeru folkloorirühmast, laste folklooripeost Porkuni Pillar, Põlvamaa pärimusaastast, sibulakasvatamise tavast Peipsi ääres, suitsusaunast ning paljust muust! Aastaraamat sisaldab ka maakonnas kultuuritunnustuse pälvinud inimeste nimesid ning rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010. 

Trükist on võimalik osta Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusest.
 

Põneva lugemise hulgas on ka artikkel XXIII rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica kohta.

 

 

XXIII rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2010 ühendas laulu ja liikumise

Artikkel Rahvakultuuri aastaraamatust 2010

Baltimaades ringlev kultuurisündmus – rahvusvaheline folkloorifestival  Baltica jõudis Eestisse juba kaheksandat korda ja viidi läbi lõõskavas suvekuumuses 8.-12. juulini. Festivali juhtmõteteks on jätkuvalt paikkondlike pärimuskultuuri traditsioonide eripära hoidmine ja teiste rahvaste kultuurilise mitmekesisuse austamine. Festivali ülesehitus oli seekord aga täiesti uudne. Formaadi muudatuse tingis varasemast tunduvalt kitsam eelarve, kuid uuendus meeldis nii osavõtjatele kui publikule. Festivalil oli kolm pesa – Karksi-Nuia, Pärnu ja Tallinn, kus toimusid peakontserdid kõikide külalisesinejate ja selle paikkonna rühmade osavõtul (varem olid külalised ühe- või kahekaupa jaotatud 6-7 maapäeva vahel ja peakontserdid toimusid ainult pealinnas). Festivali geograafiline haare küll vähenes, kuid nüüd sai kohalik publik nautida kõikide põnevate väliskülaliste esitusi.

 

Festivali sisulise poole ettevalmistamiseks toimusid jaanuaris-veebruaris folkloorikavade ülevaatused Tallinnas, Karksi-Nuias, Põlvas, Valjalas, Pärnus, Tartus ja Haljalas. Vaatamata majanduslikult keerulisele ajale pole vähenenud inimeste soov osaleda omakultuuris. Festivali kunstinõukogu liikmed Ingrid Rüütel, Sille Kapper, Raivo Sildoja, Angela Arraste Ene Lukka-Jegikjan ja Igor Tõnurist jälgisid 93 rühma ja 21 üksikesineja etteasteid ning analüüsisid nende sisu ja vormi. Ülevaatused olid arendavad nii osalejatele kui ka kunstinõukogu liikmetele ja andsid hea ülevaate hetkeolukorrast Eestis. Tõdeti, et kohalik pärimus ning piirkondlikud eripärad ei ole kadunud või kadumas, vaid on võtnud varasemast erineva vormi. Rõõmustavalt palju oli rühmi, kes Balticale pürgisid esmakordselt. Festivali soovituslik teema „Laul ja liikumine“ leidis folkloorikavades laialdast kasutust. Muljetavaldavalt esitati regilaule liikumisega, vanemaid tantsulaule ning ring- ja laulumänge. Kokkuvõtteks arvasid kunstinõukogu liikmed, et tänu tublidele eestvedajatele ja ERFNi Koolituskeskuse tegevusele on folklooriliikumise kunstiline ja sisuline areng olnud väga suur.

 

Külalisi saabus lähedat ja kaugelt. Ikka ja alati oleme võõrustanud Läti, Leedu ja Soome rühmi. Seekord  kütkestasid oma temperamentsete kavadega eesti publikut enim Terra del Sole Itaaliast, Vasilitzia Küproselt, Rosas do Lena Portugalist ja Tsasná  Mehhikost. Külalised saabusid Eestisse 8. juulil ja suundusid oma majutuspaikadesse Karksi vallas. Suurima rahvaväe võttis vastu Kopra Turismitalu, kus kohalikud rühmad kostitasid õhtul külalisi mulgipudru ja lõõtspillimuusikaga. Mõnusalt vihuti tantsida eesti tantse.

 

Festivali ametlik avamine oli  9. juulil. Hommikul viisid külalised kultuurikosti  Abja, Viljandi ja Tõrva elanikele. I peakontsert ja sellele järgnev simman koos publikuga toimusid vabas õhus Karksi Ordulinnuse õuel. Sellele eelnev Karksi vallavanema vastuvõtt ja osavõtjate rongkäik läbi maalilise oru lõid piduliku õhkkonna ja ühtekuuluvustunde. Kõiki kolme peakontserti juhtisid Igor Tõnurist ja Angela Arraste. Karksi Valla Kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu näol avastasime suurepärase Viljandimaa virrede  peakorraldaja. Kunstilistes küsimustes oli talle abiks Anneli Arraste.

 

Järgmisel päeval, 10. juulil esinesid Balticast osavõtjad Seto leelopäeval (peakorraldaja Meelike Kruusamäe), Tartumaa trallamil (peakorraldaja Tiina Konsen) ja Võru folkloorifestivalil (peakorraldaja Peeter Laurson). 11. juulil liiguti Pärnu. Päev algas rohkearvulise publiku kaasaelamisel rühmade esinemisega Lastepargis ja lõppes II peakontserdi ja simmaniga Pärnu Kontserdimajas. Pärnumaa pirandi korraldus oli suurepärane nagu alati. Selle eest täname linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialisti Alli Põrki ja Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuuri spetsialisti Jekaterina Põldotsa.

 

Sama päeva hilisõhtul saabusid külalised Tallinna, et hommikul alustada pealinna pikka ja palavat päeva.  On saanud heaks traditsiooniks, et Baltica pealinna päeva avamisel annab Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas üle Kristjan Toropi kogumispreemiad, mille seekordsed laureaadid olid Liilia Laaneman ja Helen Kõmmus. Kuuma päikese eest Raekoja kaarte alla varjunud esinejaid ja publikut tervitas CIOFF®i juhatuse liige Esa Vilhonen, kes andis üle ka CIOFF®i hõbemärgi Igor Tõnuristile suurte teenete eest folklooriliikumise edendamisel.  Festivali pealinna päeva kuulutas avatuks Tallinna abilinnapea Yana Toom. Seejärel algas Raekoja platsi laval maratonkontsert, mida said nautida ka Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu käsitöölaadast osavõtjad. Festivali III peakontsert oli Estonia Kontserdisaalis, kus isegi kõrbekuumus ei peletanud publikut lahkuma enne 4-tunnise kontserdi lõppu. Kontserdile järgnesid marulised lõputantsud lõõtspilliga Leigarite ja Sille Kapperi eestvedamisel. 

 

Baltica 2010 korraldajad tänavad kõiki esinejaid, arvukaid koostööpartnereid ja toetajaid. Hinge jäi tore tõdemus, et vastukaaluks majanduslikule surutisele leiab aset vaimsete väärtuste esiletõus, mis koondab inimesi õilsa eesmärgi teostamise nimel.

 

Anne Ojalo

Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010 Igal aastal ilmuv väljaanne sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, keskenduses sel aastal vaimse kultuuripärandiga seonduvale.
Decent technical systems are crucial in best web hosting website and capable support is extremely important too. It may be not leisure reading, but web hosting in UK companies is sometimes a little bit technical. I dont mind harder articles, because deeper truth is inside on their writings. They are competent and concerned about companies hosting web UK longer Hosting by araweb.co.uk it is interesting because companies hosting provider web they describe is really informative and in depth overview of best offers they have well written guidelines of what is a web hosting service and there is tons of great resourceful articles. top map vaata lähemalt sitemap nimekirja kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine ja samuti e-poe tegemine on heaks võimaluseks tooteid tutvustada aga kõigepealt on muidugi vaja veebilehe tegemine ette võtta, vaata lähemalt kodulehe valmistamine kohta Disain aara.ee lehel. Samas on võimalus kodulehtede valmistamise päringut saata. Kui vajad uut kodulehekülge, siis vaata veebilehe valmistamise kohta lähemalt mobiiliveeb lehe tegemise artiklist, kus on toodud ära peamised põhjused, kuidas mobiiliveebi disain aitab kodulehe loetavamaks muuta. fnpage sitemap list
   



Eesti Folkloorinõukogu | reg 80007921 | Vene tn 6, 10123 Tallinn | tel (+372) 601 5727 |