Soe ja armas Saarde pärimuspäev

SAARDE PÄRIMUSPÄEV 16. aprillil Kilingi-Nõmme klubis

 

Kes see teine ikka meie juurte eest hoolitseb kui meie ise. Hoiame oma ja kanname edasi – nii võiks lühidalt kokku võtta pärimuspäevade mõtte.

Nii kirjutas Saarde Pärimuspäeva tutvustuseks päeva peakorraldaja, Kilingi-Nõmme klubi juhataja  Piia Kajando.

 

Pärimuspäeva avasid külalised Tallinnast, ersa-mokša folklooriansambli Kilejne (kask) lauljad. Nende ülesastumine oli väga meeldejääv – imelised rahvariided, erilised (rütmi)pillid ja mõnus (heli)keel. Eriline aga ka selle poolest, et just 16. aprillil tähistavad ersalased emakeelepäeva - sel päeval sündis ersa ja mokša (mordva) rahva rahvusliku taassünni liikumise üks alusepanijaid Anatoli Rjabov.

 

Avaesinemine toimus klubi fuajees, kuhu olid näituseks üles seatud vanad tööriistad, kõigil seletav tekst juures. Kohalikud inimesed olid kokku toonud üle 70 eksponaadi: oherdi, päsmer, väntpuur, aga ka benner, ader ning palju teisi enamasti käibelt kadunud töö tegemist hõlbustavad vahendid.

 

Enne ja peale kontserti olid avatud töötoad, kus sai kätt proovida saarde käsitöös: niksiga (niksipuu e. kuslapuu) kerimine kerilaual Tiina Kuuma juhendamisel, kandle katsumine Tiia Hermanni ja Piia Salomoni eesvedamisel ning  voki vuristamine Merike Bakhofi näpunäidete järele. Plaanis oli ka pajupilli meisterdamine, aga koor ei tulnud lahti ning seepärast jäid Kullar Vreimanni metsast lõigatud pajuoksad laulale „oma aega ootama“.

 

Fuajee seinu katsid lapsepõlve meenutused kohalikelt, eakamatelt inimestelt, mis olid jutukestena paberile trükitud. Aino Kapsta on see inimene, kes selliseid meenutusi kogub ning  koos lastega ühe selleteemalise raamatugi välja andnud. Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Retsept saadi Kristi Sutilt, kelle lapsepõlvekodus küpsetas ema Gluuni karaskit erilistel puhkudel. Seda pidupäevarooga pakuti tasuta kogu pärimuspäeva vältel kõigile kohalolijatele. Väga maitsev ja eriline just pekikõrnade pealiskatte poolest.

 

Kilingi-Nõmme klubi fuajee seintel oli ka 10 omakandi mõistatust. Näiteks: „Must hobu,                                                                                                  punane mees,                                                                                                roheline piits?“

(Saunas vihutakse)

Nendele mõistatustele parim õigete vastuste andja sai peo lõpupoole kingituse osaliseks.

 

Kontserdiosa Keskpõrandale kokku toimus saalis, kus esinejad ja külalised istusid ringis, 2-3 reas. Väikese klubi saal oli väga hubane, kus meeleolu aitasid luua ka kohalike inimeste kootud ning heegeldatud vaibad.

Esinejateks olid Kilingi-Nõmme, Tali ja Surju koolide õpilased. Laulude ja tantsude saateks mängisid lapsed plokkflööte ja väikekandleid ning akordioni.

 

Kilingi-Nõmme laste juhendajad olid Mare Tallo ja Eve Sinijärv. Esimest korda ja just sellel peol, tantsisid selle kooli rahvatantsijad vaid väikekannelde saatel (seni ikka fonodega). Väike hirm oli, kuid kõik õnnestus suurepäraselt. Osaliste nägudelt oli näha, et nautisid nii tantsijad kui ka pillimängijad.

Väikese Tali kooli õpilastest (kooli nimekirjas 13 õpilast)  olid kõik kohal. Seega ka kõik mängisid pilli, tantsisid tantse ning laulsid julgelt omakandi viise. Ikka rahvariietes ja õpetaja Piia Salomoni eestvedamisel.

 

Surju Põhikooli õpilased esinesid Tiia Hermanni eestvedamisel eriti julgelt. Eks eelmisel päeval toimunud ülesastumine Türi festivalil „Regilaul uues kuues“ ning seal saavutatud eripreemia tantsu, laulu ja pillimängu oskuslik ühendamine eest andis noortele folkloorihuvilistele jõudu ning indu veelgi juurde.

 

Õpilaste esinemine vaheldus koostantsudega, kus enamik  kohalolnuist, u 50 inimesest, tulid keskpõrandale kokku ning tegutsesid ühiselt. Omaaegseid mänge õpetas ja vanu saarde murdesõnu meenutas Eha Kuusk. Lauldi-mängiti  näiteks „Üks peremees võttis naise“, „Vares, vaga linnukene“, „Kolme paari tants“ jmt.

 

Pärimuspäeva lõpetas lõõtsamänguansambel „Lõõtsavägilased“ Karksi-Nuiast. Nende pillimängu saatel oli hea laulda ja tantsu lüüa ning pillikõla kõrvus kodupoole sammuda.

Ilus, armas, väike ja soe oli Saarde pärimuspäev 2016.

 

Vaatas, kuulas, lõi kaasa ning tähendas üles                                    

Grete Tammalu

 

VAATA! Fotogaleriid Pärnu Postimehest


Soe ja armas Saarde pärimuspäev
When looking for excellent service and expert advice web companies hosting top offers outstanding possibilities. We controlled website hosting companies best and acknowledge trustworthiness of their technical systems. The link is generally describing web hosting in UK companies, full info West Midland web hosting in the UK because I understand now companies hosting web provider much better and funny part is which is more capable of showing guaranteed results on long term. top map vaata lähemalt sitemap nimekirja kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine ja samuti e-poe tegemine on heaks võimaluseks tooteid tutvustada aga kõigepealt on muidugi vaja veebilehe tegemine ette võtta, vaata lähemalt kodulehe valmistamine kohta Disain aara.ee lehel. Samas on võimalus kodulehtede valmistamise päringut saata. Kui vajad uut kodulehekülge, siis vaata veebilehe valmistamise kohta lähemalt mobiiliveeb lehe tegemise artiklist, kus on toodud ära peamised põhjused, kuidas mobiiliveebi disain aitab kodulehe loetavamaks muuta. fnpage sitemap list
   



Eesti Folkloorinõukogu | reg 80007921 | Vene tn 6, 10123 Tallinn | tel (+372) 601 5727 |