Loading

Osalevate rühmade tutvustused

Välisrühmad

Teikas Muzikanti (Läti)

Teikas Muzikanti ühendab viit noort muusikut, kes sõpradena koos mänginud ligi 15 aastat. Rühma nimi tähendab „muusikuid Teikast“ – Teika on Riia linnaosa, kus ühe osa oma elust kõik viis elasid, üksteisest paariminutilise jalutuskäigu kaugusel. Enamuste nende juured pärinevad aga Vidzeme maakonnast Kesk-Lätis. Seepärast kannab rühma ka esinemistel 18.-19. sajandist pärit etnograafilisi rõivaid just Vidzeme erinevatest piirkondadest ja küladest.

Oma esinemistel kasutavad nad akordionit, viiulit, mandoliini, plokkföölti ja koklet. Neile on südamelähedane mängida erinevatel rahvakalendri ja eluringi tähtpäevadel, jaanipäevast pulmadeni. Üheks eesmärgiks on nad võtnud pärimuskultuuri elujõulisuse näitamise, et ekslikult ei peetaks traditsioone ainult ajalukku kuuluvaks ja igavaks. Ka Balticaks on nad valinud tutvustamiseks ühe elujõulisema Läti tähtpäeva, suvise pööripäeva tähistamise temaatika. See annab võimaluse aimu saada koos folkloorirühmaga Senleja läti jaanipäeva pidustuste juurde kuuluvaist lauludest, tantsudest, mängudest ning neid külastajatel ka ise kaasa teha. Tutvu külalisega.

Senleja (Läti)

Folkloorirühm Senleja tegutseb alates 1981. aastast, ühendades rahvalaulu ja –tantsu armastavaid inimesi ühes Läti ilusamas linnas – Siguldas. Nad esitavad autentset pärimust, mis antud edasi põlvest põlve või varasemalt üleskorjatud ja salvestatud. Et hoida elus kohalikke eripärasid, koosneb osa nende repertuaarist just Siguldast ja selle ümberkaudsetest kihelkondadest, aga ka laiemalt Gauja jõe aladelt pärit lauludest, tantsudest ja mängudest.

Senleja liikmed esinevad rahvarõivis, mida kanti Lätis Siguldas ja Gauja jõe äärsetel aladel 18. sajandi II pooles ja 19. sajandil. Kuigi rühm kasutab oma tegevuses erinevaid pille (rahvakannelt, trummi jm), on nende vaieldumaks lemmikuks kokle. Rühma liikmed on väga erineva taustaga, olles spetsialistid nii saunakommete, ravimtaimede kui muude traditsioonide alal. Nii ilmestavad nende esinemisi sageli ka huvitavad lood ja õpetused taimeteedest, tinktuuridest, leivaküpsetamisest, lillepärgade punumisest jms.

Baltical kuuleb ja näeb Senleja esituses suvise pööripäeva traditsioone – jaanipäevakombeid, suviste töödega seotud ja päikesele pühendatud laule.

Alka (Leedu)

1980. aastal loodud folkloorirühm Alka tegutseb Klaipedas, esindades Väike-Leedu piirkonna pärimust. Väike-Leedu on kunagine Ida-Preisimaa ala, mis 1923. aastal liitus autonoomsena Leedu koosseisu. Alka repertuaari kuuluvad paikkonna autentsed laulud, tantsud, mängud ja pillimuusika. Rühmaliikmed, kellest kolmandik on perekonnad, kannavad ka sama ala rahvarõivaid. Alka on pälvinud mitmeid Leedu pärimuskultuuri auhindu just tänu oma esitatavale ja riietele. Tutvu külalisega.

Dyvyna (Ukraina)

Folkloorirühm Dyvyna loodi Donetski Rahvusliku Ülikooli juures 1998. aastal. Rühma repertuaari kuuluvad erinevad ukraina rahvalaulud, millest enamus on korjatud folklooriekspeditsioonidelt nii Ukrainas kui ukrainlastelt, kes elavad kodumaalt eemal (nt Musta mere äärsetest küladest Kubanis, Ukraina küladest Lääne-Siberis ja Altais). 2014.aastal lakkas rühm mõneks ajaks tegutsemast tänu Ida-Ukrainas toimuvale sõjaolukorrale. Rühmaliikmed jätkasid mõne aja pärast oma tegevust Kiievis. Et hoida alal oma kodukandi pärimust ja seda tutvustada, on Dyvyna viimased aastad uurinud ja esitanud peaasjalikult Donetski piirkonna rahvalaule. Tutvu külalisega.

Folk Blaster Society (India)

‌2015. aastal asutatud Folk Blaster Society on pühendunud Punjabi piirkonna tantsude ja laulude tutvustamisele, seda nii esinemiste kui töötubade ja kursuste läbiviimise kaudu. Nad on võtnud eesmärgiks tuua enam noori oma päritolu tantsude ja laulude juurde.

Punjabi tuntumateks tantsu(liiki)deks on bhangra ja jhummar. Esimest neist tantsitakse algse traditsiooni kohaselt Vaisakhi pidustuste ajal, millega tähistatakse lõikusaega. Bhangrate saateks kõlab energiline ja reibas muusika ning niisamuti väljendavad püha rõõmu ka tantsijate erksad ja värvikirevad riided. Kusjuures iga värv omab erinevat tähendust. Tänu särtsakale liikumisele peavad rõivad ka bhangraid tantsides seda võimaldama, olles pigem avara lõikega. Mehed kannavad alati turbanit, mis sümboliseerib Punjabist pärit inimeste uhkust ja aud.

Jhummar seevastu on oluliselt rahulikum ja aeglasem, väljendades meeste ehedat rõõmu. Jhummarit tantsitakse peaasjalikult pulmades ja teistel pidustustel, kus tantsijad liiguvad ringis ümber trummimängija, lauldes samal ajal sosinal kooris. Baltical kuuleb Folk Blaster Society esituses ka punjabi dialekti.

María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González (Tšiili)

Tšiili lauljad esitavad peamiselt Kesk-Tšiilist alguse saanud suulist pärimust paya’t, mis tähendab luulelist improviseerimist kahe või rohkema inimese vahel. Kuigi vorm on oma kujunemisloos jõudnud ka professionaalsetele lavadele, on sellel säilinud traditsiooniline laulmis- ja improviseerimisviis, mis peegeldab kohalikku päritolu. María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González on kasvanud keskkonnas, kus see traditsioon on siiani püsinud järjepidev ning omandanud seetõttu vajalikud oskused oma esivanematelt.

“Canto a lo poeta” por “Canto a lo humano y lo divino” on 10-lauseline luule, mis toimib kindla riimi alusel. Tihtipeale luuakse laulule ja muusikale sõnad kohapeal, selle põhjal, mis inspireerib ja kõnetab ümbrusest ning olustikust. Samuti võivad traditsioonikohaselt pakkuda ideid ja mõtteid pealtvaatajad-kõrvalseisjad.

Everest Nepal Cultural Group (Nepal)

Everest Nepal Cultural Group sai alguse 1998. aastal, mil see asutati kohaliku valitsuse poolt eesmärgiga säilitada Nepali kultuuripärandit. Rühma juures tegutsevad nii tantsijad, muusikud kui lauljad, kuid ka näiteks maski- ja nukutantsijad. Kuigi Nepaal kuulub maailma kümne kõige vaesema riigi hulka, on nende tantsudes mingi omapärane lust ja elurõõm, mida üldise ümbritseva vaesuse kõrval on raske mõista. Niisamuti peegeldavad need nepaallaste ehedust ja sõbralikkust.

Lisaks Nepaali muusika ja tantsude tutvustamisele korraldab rühm ka ise folkloorifestivali ning teisi kultuuritegevusi.

Eesti rühmad

PÕHJA-EESTI PÄRIMUSE TUTVUSTAJAD JA VÄHEMUSRAHVUSED

Lustpilli kandleduo Tamsalust : Aime Lukk ja Sirje Luik,

Folklooriselts Juhukse,

Keila kooli lasterühm,

Rahvatantsurühm Ingliska,

Kuusalu rahvamuusikaansambel “6 alust”,

Lüü-Türr,

Rahvakunstiansambel Leigarid,

Rannapõngerjad,

Leesikad 4. klassi rühm,

Lätte Veetallajad,

Pärnu Ingeri-Soome Folkloorirühm Kullero ja Lasterühm Orvokki,

Folklooriansambel Bõliina,

Folklooriansambel “Zurba”,

Reevele,

Udmurdi ansambel ”Ošmes”,

Mari Kumõl,

Röntyskä,

Tartu Valgevene Selts Spadki,

Serebrjanõi rodnik,

Kolkja Bõlitsa.

 

KESK-EESTI PÄRIMUSE TUTVUSTAJAD

Ärmonikud,

ÜKSMÜTS,

Folkloorirühm “Vargamäe lapsed”,

Meite lapse pillituba,

Simmeldajad,

Arhailised Mehed,

Karksi-Nuia Mokalaat,

Karksi-Nuia Kultuurikeskus TIISTELU

 

LÄÄNE-EESTI PÄRIMUSE TUTVUSTAJAD

Leesikad 6. klassi rühm,

Tantsuansambel Tuisuline,

Leesikad gümnaasiumirühm,

Ammuker, Sörvemaa Sörmitsejad,

Vigala Folklooriselts Kiitsharakad,

Kaasike,

MTÜ Hanila Laulu-ja Mängu Selts,

Rahvatantsurühm Kevade,

Folkloorigrupp Mesilane,

Folklooriselts Kunglarahvas,

Pärnu Liblika Lasteaed ja huvialakool Jumbo,

Pärnu Spelmanslag, RTS Kaera-Jaan,

Seeniortantsu rühm Räämakad ja Metsatuka muusikud,

Anna Raudkatsi tantsuselts

 

KAGU-EESTI PÄRIMUSE TUTVUSTAJAD

Folklooriansambel Käokirjas,

Kapell Kannel, Kõivokõsõ,

Madara leelokoor,

Leelokoor Sõsarõ,

Seto Laste Kool,

Seto Lauluselts Siidisõsarõ,

Seto Lauluselts Sorrõseto,

Seto Lauluselts Ilolang,

MTÜ Seto Folklooriansambel Kuldatsäuk,

Õiõ Seto’,

Leelokoor Helmine,

Folklooriklubi Maatasa,

Kaval Käsi,

Laste folkloorirühm Taaderandi tähesõel,

Pärimusrühm Tähelinnud,

Väägvere külakapell,

Väike Hellero.