Reedel, 12. aprillil algusega kell 19.00 toimub Albu Rahvamajas Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Järvamaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Järva maakonna folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Pärimuspeo Baltica Järvamaa eelpeol astuvad üles Kromkapunt, Üksmüts, Vargamäe lapsed, Meite lapse pillituba, Simmeldajad, Arhailised mehed.

Baltica on ainuke Eestis toimuv pärimuspidu, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Baltimaade suurim ühine pärimuspidu Baltica toimub Eestis käesoleval aastal 29.maist kuni 2.juunini, peakontsert toimub 31.mai õhtul Tallinnas Raekoja platsil ja 31.maist kuni 2.juunini on Tornide Väljakule Tallinna Vanalinna Päevade raames püstitatud pärimusküla ja toimuvad kontserdid.

Esimene Baltica festival toimus 1987. aastal Leedus, teine 1988.aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festival toimub igal aastal, Balti riigid korraldavad festivali kordamööda.

Baltica festivalid toimuvad CIOFF®i (Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) egiidi all ning toovad alati kaasa ka välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt.

Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica korraldaja Eestis on Eesti Folkloorinõukogu. Eesti Folkloorinõukogu esindab Eesti Vabariiki CIOFF®is rahvussektsiooni õigustes alates 1991. aastast. Eesti Folkloorinõukogu on valdkondliku keskseltsina folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rohkem infot Baltica festivali ja festivali eelpidude kohta leiab Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt  ja Baltica 2019 kodulehelt  ja pärimuspeo Baltica Facebookist.