Loading

Pärimuspidu Baltica avalikustas peokava

Täna avalikustati järgmise nädala lõpus Eestis algava Baltikumi suurima ühise pärimuspieo Baltica kava. Täisprogramm kuuel laval kestab 31. maist 2. juunini Tallinnas Tornide väljakul, lisaks läheb Baltica 1. juunil külla Põlvamaale ja Virumaale. Raekoja platsil toimuval avakontserdil avab Baltica Vabariigi President Kersti Kaljulaid koos kultuuriminister Tõnis Lukase ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga.

Baltica avakontsert algab 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. 31. maist kuni 2.juunini on Tornide Väljakule püstitatud pärimusküla ja toimuvad kontserdid. Pärimusküla avatakse Tornide väljakul 31. mail kell 12.00.

Tornide väljaku pärimuskülla tullakse kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Järvamaalt ja Läänemaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki. Pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Melu pärimuskülas käib päevad läbi, kord keset küla, kord küla kaugemates soppides. Ilu lisavad meile Balticale külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, kus saab imetleda meie käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Eesti Toidupiirkonna Märgikandjate Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.

29.mail külastavad Baltica väliskülalised Tallinna ja linnaümbruse koole.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused. Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Mõistagi on kaasatud folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinna päevadega.

Vaata Baltica kava siit.

Rohkem infot pärimuspeo Baltica kohta kodulehel  ja Facebookis.