JUDLĖ (Leedu)

Kelmė Kultuurikeskuse folklooriansambel Judlė loodi 1991. aastal. Ansambli nimi on inspireeritud Kelmė piirkonnas asuva järve nimest Leedus. Legend pajatab, et ühel õhtul puhus tugev tuul taevasse suure musta pilve, mis laskus maapinnale ja muutus järveks.

Ansambel esitab Žemaitija piirkonna rahvalaule, tantse ja pillilugusid. Judlė  liikmed on eri elualade inimesed, keda ühendab armastus oma maa traditsioonide vastu. Praegu tegutseb ansamblis 23 liiget.

Igal aastal osaleme mitmetel folkloorifestivalidel üle Leedu. Meil on suur rõõm tutvustada oma paikkondlikke traditsioone folkloorifestivalil Baltica 2026 ning samal ajal tutvuda ka teiste maade pärimuskultuuriga.

KOCIS (Läti)

Läti Liepāja Laste ja Noorte Keskuse folkloorirühm Kocis ühendab lapsi ja noori, kes hoiavad au sees Kuramaa traditsioone: mängivad pilli, laulavad ja tantsivad. Kanname imelisi 1850. talletatud Kuramaa piirkonna pidulikke rahvarõivaid Liepāja ümbrusest – Nīca, Bārta, Rucava ja Pērkone kihelkondadest, kus oli väga lai rahvarõivaste variatiivsus. Kui poiste ja meeste rõivastust mõjutas sel ajal juba linnamood, siis tüdrukute ja naiste riietus säilitas oma kohaliku omapära veel kaua.

Õpime traditsiooniliselt kuulmise järgi, just nagu vanasti, mitte ainult noote järgides. Iga Ķocise liige oskab mängida mitut – vähemalt nelja – traditsioonilist rahvamuusikapilli.

Oleme noored, entusiastlikud ja pühendunud traditsiooniliste kultuuriväärtuste hoidmisele ja tutvustamisele. Osaleme oma kavadega rõõmuga festivalidel ja teistel kultuuriüritustel ning loome püsivaid sõprussuhteid teiste folkloorirühmadega. Külastades pärimuse edasikandjaid ja jutuvestjaid, tagame, et meie tegevus on sügavalt traditsioonidesse juurdunud, samas noorusliku värskuse ja energiaga rikastatud. Tõlkes tähendab meie nimi korvi.

KULTUURIÜHING MBENINGOMA-COMORES (Komoori saared)

Ühing asutati 2011. aastal inimestest, keda ühendas kirg Komoori tantsu ja rahvakunsti vastu. Ühingu eesmärgiks on tõsta teadlikkust vaimse kultuuripärandi kaitse vajalikkusest, tutvustada traditsioonilisi Komoori tantse, toetada kunsti kaudu sotsiaalset loovust ja lõimumist ning väärtustada kultuurilist mitmekesisust.

Mbeningoma-Comores ühendab väga erineva kultuuritausta ja elualadega inimesi – mõned neist on traditsioonilised tantsijad ja jutuvestjad, teised aga näitlejad ja noored kunstnikud.

Komoori saarestikku on läbi aegade kujundanud Aafrika, Aasia, Lähis‑Ida ja Prantsuse kultuurimõjud. Just sellele kultuurilisele sulamile tuginedes esindab ühing rikkalikku vaimset kultuuripärandit ning on oluliseks sillaks inimeste lähendamisel. Nende juurtest lähtuvad ainulaadsed tantsud peegeldavad kodusaare rikkust ja mitmekesisust.

Mbeningoma-Comores on oma algusaegadest alates pakkunud trummi, tantsu ja laulu õpitubasid, korraldanud festivale, võistlusi ning piirkondlikke ja riiklikke üritusi üle kogu maa, osalenud koolide tegevuses ja muudes ettevõtmistes.

KUZELOVJAN (Tšehhi)

Folklooriansambel Kuzelovjan loodi 2013. aastal. Ansambel keskendub Horňácko piirkonna autentsele pärimusele – rahvalauludele, tantsudele, kommetele, elavale muusicale ja selle paiga rahvarõivastele. Oma kavas esitame me paaristantse ja tütarlaste laule. Tantsuansambli koosseisu kuulub ka neidudekoor Kuzelovské zpevulky.

Meie rahvariided on sajanditevanused, pärandatud põlvest põlve ning valmistatud meie vanaemade ja vanavanaemade kätega. Toome kaasa kahte tüüpi rõivad – pidulikud, mida kanti erilistel tähtpäevadel ning igapäevased tööriided.

Meie ansamblil on tavaks tähistada igal aastal vastlapäeva (Fasanek). See on suur pidu laulude ja tantsudega ning sellele järgneva 40‑päevane paastuajaga, et valmistuda ülestõusmispühadeks. Samuti tähistame Horňácko pidustusi, neli päeva kestvat piirkondlikku festivali. Sügiseti toimuvad kirikupühaga seotud külapeod, mis on meie küla üks olulisemaid traditsioone ning millest võtavad osa kõik elanikud.

Sügisel toimuvad meie küla jaoks väga olulised pidustused, mis on seotud kiriku pühitsemisega ja sellest võtavad osa kõik elanikud.

QUERÉTARO AUTONOOMSE ÜLIKOOLI RAHVATANTSURÜHM,  MARIACHI REAL DE SANTIAGO JA TITANES HUASTECOS (MEHHIKO) 

Baltica festivali külastav Mehhiko esindus koosneb lausa kolmest ühe mütsi alla koondunud folkloorirühmast: Querétaro Autonoomse Ülikooli (UAQ) rahvatantsurühm, Mariachi Real de Santiago ja Titanes Huastecos.

Et nad kõik on pärit riigi keskosas asuvast Querétaro osariigist, põhineb repertuaar peamiselt selle piirkonna pärimusel.

Tantsijad kuuluvad Querétaro Autonoomse Ülikooli (UAQ) folklooritantsuansamblisse, mis tähistab sel aastal oma 60. aastapäeva. Eestis esinev haru kannab nime „El Semillero" – hispaaniakeelne sõna, mis tähendab „seemnepeenart" ning sümboliseerib UAQ keskkoolide noorte talentide kasvulava. „El Semillero" tähistab oma 18. tegutsemisaastat ning on esinenud Peruus, El Salvadoris ja Argentinas, samuti paljudel olulistel festivalidel üle Mehhiko.

Muusikalises osas astuvad üles  „Mariachi Real de Santiago", kes esitab üht Mehhiko tuntumat rahvuslikku muusikastiili ning „Titanes Huastecos", kolmest muusikust koosnev ansambel, kes mängib Querétaro traditsioonilist žanrit huapango.

Nad esitavad mehhiko kultuurile omaste religioossete sümbolitega tantse, mis on pühendatud erinevatele pühakutele, neitsi Maarjale ja seotud tähtpäevade ning karnevalitraditsiooniga. Mehhiko folkloorirühma traditsioonilised rahvarõivad on pärit 18. sajandist ja valmistatud vanu käsitöövõtteid  kasutades.

LASTOVO KULTUURI- JA KUNSTISELTS FOLKLOORIRÜHM KUD LASTOVO (Horvaatia)

Lastovo Kultuuri- ja Kunstiselts on kirglik noorte entusiastide grupp, mis on pühendunud Lastovo rikkaliku kultuuripärandi säilitamisele. Meie missiooniks on Lastovo rahvarõivaste, tantsude, laulude ja kommete edendamine, pöörates erilist tähelepanu Lastovo Pokladi ainulaadsele karnevali tavale. Oma erakordsete etteastetega me mitte ainult ei taaselusta seda üle 500 aastast traditsiooni, vaid anname selle ka armastusega edasi noorematele põlvkondadele.