Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu sai alguse 1987. aastal ning toimub sellest ajast alates kordamööda kõikides Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festivali ideoloogia lähtub UNESCO folkloorikaitse prioriteetidest.
Baltica koondab pärimuse süvatundjaid ja kandjaid ning loob võimalusi, et selliste inimeste hulk suureneb järjepidevalt. Need inimesed on eeskujuks oma veenva ja kindla tegevusega huvilistele, sh noortele, ning nende olemasolu ja nägemine muudab pärimuse auväärseks kogu Eesti ühiskonnas.
Baltica omapäraks on traditsiooniteadlik omandamine ning festivali toimumine maa eri piirkondades, võimaldades rahvusvahelist kultuurilist suhtlust.
VÄRSKED UUDISED
BALTICA PÄRIMUSPEOL JAGATI PÄRIMUSPREEMIAID
Rahvusvahelise Baltica pärimuspeo avakontserdil 2. juunil Tallinnas Tornide väljakul tunnustasid Eesti
VABARIIGI PRESIDENT ALAR KARISE TERVITUS
Head pärimuse hoidjad, austajad ja sellest õppijad, mida enam
KULTUURIMINISTER HEIDY PURGA TERVITUS
Austatud folkloorifestivalist osavõtjad ja külalised! Igal rahval on oma