Loading

R 31. MAI

Selgusid kolme pärimuskultuuripreemia laureaadid

Tänasel pärimuspidu Baltica avakontserdil anti välja kolm erinevat pärimuskultuuri preemiat. Pärimuskultuuri preemia omistati Mooste Rahvamuusikakooli loojale Krista Sildojale, Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi rahvamuusik Margus Põldsepale ning Kristjan Toropi kogumisstipendiumi pälvisid rahvakandlemängijad ja –uurijad Pille Karras ja Tuule Kann. Pärimuskultuuri preemia pälvis Krista Sildoja pikaaegse mitmekülgse kõrgetasemelinse tegevuse eest, mis tugineb ehedale pärimuskultuurile ja on suunatud nii noortele kui ka vanematele. Krista on loonud Mooste Rahvamuusikakooli, andnud välja raamatuid ja õpikuid, olnud pärimuspeo Baltica peakorraldaja, algatanud etno laagrid jpm. Tema panus valdkonna ja kogukonna tegevusse on olnud märkimisväärne. Pärimuskultuuri auhinna eesmärgiks on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Preemiat rahastab Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital. Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi pälvis Margus Põldsepp. Margus Põldsepp on oma hingelt ja olemuselt rahvamuusik, mis tähendab suurepärast pillimängu- ja laulmisoskust, aga selle kõrval kõiki muid suulise traditsiooni looja-esitaja hädavajalikke omadusi. Marguse õpilased, keda…

Loe edasi..

T 28. MAI

President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea avavad sel nädalal Tallinnas Baltikumi suurima pärimuspeo

maist 2. juunini toimub Eestis Baltikumi suurim ühine pärimuspidu Baltica, mille reedesel Raekoja platsil toimuval avakontserdil avab Vabariigi President Kersti Kaljulaid koos kultuuriminister Tõnis Lukase ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. „Meil on hea meel, et Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica on taas üle kolme aasta jõudnud Eestisse. Seetõttu on meil hea võimalus kokku tuua nii Eesti erinevate piirkondade pärimusrühmad kui pakkuda Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. „Pärimuspidu Baltica kuulub Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti Folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“ Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused. Tšiilist jõuavad sel aastal Balticale María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González, Indiast Folk Blaster Society, Nepaalist Everest Nepal Cultural Group, Ukrainast  Dyvyna, Leedust Alka, Lätist Senleja ja Teikas…

Loe edasi..

E 20. MAI

Pärimuspidu Baltica avalikustas peokava

Täna avalikustati järgmise nädala lõpus Eestis algava Baltikumi suurima ühise pärimuspieo Baltica kava. Täisprogramm kuuel laval kestab 31. maist 2. juunini Tallinnas Tornide väljakul, lisaks läheb Baltica 1. juunil külla Põlvamaale ja Virumaale. Raekoja platsil toimuval avakontserdil avab Baltica Vabariigi President Kersti Kaljulaid koos kultuuriminister Tõnis Lukase ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. Baltica avakontsert algab 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. 31. maist kuni 2.juunini on Tornide Väljakule püstitatud pärimusküla ja toimuvad kontserdid. Pärimusküla avatakse Tornide väljakul 31. mail kell 12.00. Tornide väljaku pärimuskülla tullakse kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Järvamaalt ja Läänemaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki. Pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Melu pärimuskülas käib päevad läbi, kord keset küla, kord küla kaugemates soppides. Ilu…

Loe edasi..