1987. aastal sai alguse Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu Baltica, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festivali ideoloogia lähtub UNESCO folkloorikaitse prioriteetidest.

3.-7. juunil 2026. aastal on rahvusvaheline pärimuspidu taas Eestis. 4. juunil toimuvad maapäevad Amblas ja Sondas ning 5.-7. juunil seab end Tallinnas Harjumäel ja Komandandi aias sisse pärimusküla. Sellesuvine Baltica pärimuspidu toimub juba 38. korda ning selle teema on “Uut ja vana!” (Presenting the past!).

Registreerumine 3.-7. juunil 2026 toimuvale rahvusvahelisele Baltica pärimuspeole on avatud  5. veebruarist 15. märtsini 2026. Registreeruda saavad vaid 2025/2025 aasta maakondlikest eelpidudest osavõtjad.

Baltica festivali teeb eriliseks selle sisu – ehe paikkondlik pärimus. Peolt võtab osa kõikjalt Eestist ligikaudu 2000 osalejat, kelle päritolu reedavad nende paikkonnale ainuomased rõivad, tantsud, pillilood, laulud, käsitöö, toit ja keel.

Pärimus on kõikidele ligipääsetav ja jõukohane. Baltica pärimuspidu loodab, et nii mõnegi festivali tavakülastaja põline juur tema sees võrseid ajama hakkab ning kihutab takka oma paikkondlikku eripära avastama.