PEALINNAPÄEVADEL OSALEJAD 2026
ALUTAGUSE RAHVAMUUSIKUD
Juhendaja: Meeli Õunap
Alutaguse Rahvamuusikutel valmis koostöös Kiikla kogukonnateatriga sügisel 2025 piirkondlikule pärimusele tuginev pärimuslik kava "Kuidas lind, nõnda laul".
Meie muusikute kodukantide (Alutaguse ja Toila) pärimust uurides leidsime mõned vahvad laulu- ja rollimängud, mis on seotud lindudega.
Illuka kandist näiteks on pärit tore ja teatraalne kullimäng, mille viisist olla väidetavalt inspiratsiooni saanud oma loomingus helilooja Arvo Pärt – 2025 a suvel üldlaulupeol kõlas naiskooride esituses "Kuus, kuus, kallike" hällilauluna.
Jõhvi kihekonnas Vasavere külas elanud pillimehe Ruuben Kesleri mängitud lugudest taaselustasime tantsulise "Külapolka".
AMMUKER
Juhendaja: Mari Lepik
Teie ees on Audru kooli 1. ja 2. klassi poisid, kes esitavad karjaste jõukatsumisi ning mänge ja panevad vaatajaidki proovile. Riietuseks on meil suvised lihtsad karjalaste linased riided.
ANSAMBEL VIU
Juhendaja: Marju Saar
Viu on tegutsenud ansamblina juba 26 aastat. Oluline osa ansambli tegevusest on Saaremaa ja väikesaarte rahvalike ja folkloorsete laulude kogumine ja esitamine. Baltical põhineb meie kava Abruka mehe Aleksander Klinti (1892 – 1962) laulikul, mis on kirjutatud Soomes kroonuteenistuses viibides 1916. aastal. Laulik on leitud Pihtla vallast prügimäelt 2010. aastal, hoiame seda kui varandust. Kanname Saaremaa erinevate kihelkondade rahvarõivaid.
AUDRU VÄIKSED POISID
Juhendaja: Teet Killing
Teie ees on Audru kooli 1. ja 2. klassi poisid, kes esitavad karjaste jõukatsumisi ning mänge ja panevad vaatajaidki proovile. Riietuseks on meil suvised lihtsad karjalaste linased riided.
AVE METS
Ave Mets laulab valgevene arhailisi rahvalaule ülemhelitehnikas. Neid laule ja laulmist hakkas ta järjekindlamalt õppima 2015-2016, kui ta oli Minskis järeldoktorantuuris. Ajend selleks tuli ligi dekaad varem Tartus esinenud valgevenelaste imelisest laulmisest. Laule on kogunud valgevene lauljad ekspeditsioonidel, millel Mets ka ise on paaril korral osalenud. Ta pöördus ka Minskisse hiljem tagasi, et laulude õppimist jätkata. Valgevenes olid tema õpetajateks Irõna Mazjuk ja Hanna Silivontšõk. Osa lauludest saadab ta rootsi rahvapillil, nuppviiulil, peamiselt enda välja mõeldud viisil. Ave kannab Bresti oblasti rahvarõivaid.
FOLGIKLUBI IMÄVEERE
Juhendaja: Õnnela Lees
Folgiklubi Imäveere on tegutsenud üle 5 aasta, et uurida ja esitada esivanemate pärandit: vanu regi- ja rahvalaule, seltskonnatantse, laulumänge, pillilugusid, rahvakombeid. Nimi Imäveere tähendab eesti keeles „ema juures". Praegu osaleb folgiklubis 14 inimest, suurematele folklooripidudele kutsume kaasa ka noori ja lapsi.
Esineme teemakohaste folkloorikavadega kohalikel kultuurisündmustel, Järvamaa pärimuspidudel ja Pilistvere kihelkonnapäevadel. Baltica folkloorifestivalil osalemiseks valmistasime ette kava sada aastat tagasi Pilistvere kihelkonnas Imavere kandis kogutud lauludest, laulumängudest ja pillilugudest. Esitleme end kui suur taluperet, kes on pidupäevaks kokku tulnud. Folgikava koostas Liia Viks, muusikaline kujundaja Õnnela Lees, liikumise juhendaja Inga Väli.
FOLGIKLUBI PÄRILINE
Juhendaja: Annika Jones
Folgiklubi Päriline on Kolga-Jaanist alguse saanud rahvapärimuse ja -muusika hoidja ning edasikandja. Klubi ühendab eri vanuses huvilisi, keda seob armastus Eesti pärimuskultuuri, regilaulu, tantsu ja pillimängu vastu.
Päriline hoiab elus kohalikke traditsioone, korraldades kontserte ja kogukonnaüritusi ning tehes koostööd rahvamuusikutega üle Eesti. Meie kava pärisosa koosneb vanadest regilauludest ja laulumängudest.
Pärilise folgikava pakub ainulaadset võimalust heita pilk minevikku – just nii võisid omal ajal laulda, tantsida ja pilli mängida meie esivanemad. Meie ülesastumistel kõlab alati elav muusika, mis loob vahetu ja sooja sideme kuulajate ning esitajate vahel.
FOLKLOORIANSAMBEL ŽURBA
Juhendaja: Volodymyr Leibiuk
- 1992. aastaloodiEestis folklooriansambel Žurba, mille kõik liikmed pärinevad Ukrainast. Kollektiivi peaeesmärgiks oli ja on ukraina kultuuri tutvustamine, ukraina laulupärimuse, rahvariiete ja kommete säilitamine ja populariseerimine nii ukrainlaste endi, kui ka teiste Eesti elanike seas. Ansambli repertuaaris on ka eesti rahvalaule ja eesti keelde tõlgitud ukraina rahvalaule.
33 tegevusaasta jooksul on Žurba osalenud korduvalt rahvusvahelistel folkloorifestivalidel ja muudel kultuuriüritustel Eestis, Ukrainas ja teistes riikides.
Foto: Birgit Hanniste
FOLKLOORIANSAMBELl KÄOKIRJAS
Juhendaja: Merike Tigas
Käokirjas tegutseb Põlvas aastast 1987. Meie repertuaaris on paikkondlik Vana-Võromaa pärimus – laulud, mängud, tantsud. Käokirjases laulavad erinevad põlvkonnad – lastest vanavanemateni. Oma pärimust oleme tutvustatud nii üle Eesti kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Meie jaoks on oluline autentsus ja esiletõstetud Vana-Võromaa keel, tavad, rahvalaulud, rahvariided, tantsud, mängud ja pillid.
FOLKLOORIANSAMBEL KIHNUMUA
Juhendajad: Katrin Kumpan, Veera Leas
Folklooriansambel Kihnumua kannab edasi Kihnu saare elavat pärimuskultuuri. Ansambli repertuaar põhineb Kihnu vanadel rahvalauludel, -tantsudel ja pillilugudel. Kanname traditsioonilisi Kihnu rahvarõivaid, mis on saarel ka tänapäeval igapäevaelus kasutusel.
Kihnumua eesmärk on hoida ja edasi anda saare ainulaadset kultuuripärandit – regilaule, pulma- ja tähtpäevakombeid, käsitööd ning Kihnule omast elulaadi.
Kihnu kultuuriruum kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse, tunnustusena saare elujõulisele ja põlvest põlve edasi antavale pärimusele.
FOLKLOORIAMSAMBEL SUPRJADKI
Juhendaja: Marina Kuvaitseva
Folkloriansambel Suprjadki esitab Eesti-Vene piiriala rahvaste laule – vene, eesti, isuri ja vadja pärimusmuusikat. Ansambel esineb nende rahvaste ehtsates rahvarõivastes. Kontsertidel ja muusikalistes etendustes ärkavad ellu vanad kalendri- ja peretraditsioonid. Suprjadki on osalenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel ning pälvinud Kultuurifondi preemiaid traditsioonilise kultuuri hoidmise eest.
FOLKLOORIRÜHM JÕEPERE
Juhendaja: Anu Kurm
Meie tuleme Pärnumaalt Audru osavallast Jõõpre külast ja kanname uhkusega imeilusaid Audru kihelkonna rahvariideid. Äratame ellu vanad laulumängud, mida on põlvest põlve edasi kantud lusti ja rõõmuga. Meid õpetab õpetaja Anu Kurm ja akordionil annab meile hoogu juurde õpetaja Grünet Trumsi.
FOLKLOORIRÜHM JÕÕPREKAD
Juhendaja: Anu Kurm
Meie tuleme Pärnumaalt Audru osavallast Jõõpre külast ja kanname uhkusega imeilusaid Audru kihelkonna rahvariideid. Äratame ellu vanad laulumängud, mida on põlvest põlve edasi kantud lusti ja rõõmuga. Meid õpetab õpetaja Anu Kurm ja akordionil annab meile hoogu juurde õpetaja Grünet Trumsi.
FOLKLOORIRÜHM UIJEE
Juhendaja: Leena Peegel
Folkloorirühm Uijee tegutseb Muhu saarel juba 11 aastat. Rühmas on 10 naist, kes on huvitatud Muhu saare kultuuri säilitamisest ja selle pärandamisest järgmistele põlvkondadele. Põhitegevuseks on vanade ja uuemate muhu rahvalaulude laulmine muhu keeles ja võimalusel nende saatmine väikekanneldel, samuti ringmängude mängimine. Mõnikord kutsume endale kampa ka karmoška- ja viiulimängija. Laule ja lugusid otsime vanadest käsikirjalistest laulikutest, kuulame suulist pärimust või leiame repertuaari erinevatest väljaannetest. Samuti uurime vanasõnu, muistendeid, mõistatusi ja muid toredaid ütlemisi, mida muhulased on aegade jooksul välja mõelnud. Suhtleme omavahel ja publikuga muhu keeles. Erilist tähelepanu pöörame oma muhu rahvariietele, tuginedes esivanemate pärandile.
FOLKLOORISELTS JUHUKSE
Juhendaja: Madli Teller
Folklooriselts Juhukse alustas tegevust 2007. aasta septembris. Rühma liikmete hulgas on perekondi, kolleege, naabreid ja vanu sõpru; igapäevategevuses on pidevaks saatjaks ka liikmete lapsed või lapselapsed. Seetõttu on Juhuksel väga tugev kogukonnatunne. Seltsi 19. sajandi II poole linnamoelised rõivad on liikmete enda omad ning osaliselt nende poolt käsitsi tehtud. Juhukse esitab tantse, mänge, laule ning muusikapalu, mis olid nende rõivaste kandmise ajal ja pisut hiljem populaarsed Põhja-Eestis, Tallinna lähedastes kihelkondades, kust kõik liikmed ka pärit on.
FOLKTANTSURÜHM ÜRGLEIGARID
Juhendaja: Tiiu Aasa
Ürgleigarite rühm loodi 1993. aastal. Ürgleigarid on Rahvakunstiselts Leigarid endised põhirühma tantsijad, kes olid aktiivsed Leigarite algusaastatel. Tantsijate sooviks oli jätkata tantsutegevust vastavalt oma võimetele ansambli looja Kristjan Toropi käe all. Vaatamata peatsele Kristjani lahkumisele, oli põhi loodud ja otsustati jätkata. Juhendajad olid Tiiu Aasa ja Georg Jüriado.
Ürgleigarite repertuaar ja rõivad on mitmekesised – oleme ju kõik ise ilmakaarest pärit. Seekordne kava keskendub Kuusalu kihelkonna pärimusele.
HALÕPALITAJA
Juhendaja: Jaan Sarv
Halõpalitaja' (Seto unarsõna: halõpalitama' - lobisema, lora ajama' (< vn болтать)) ehk Latatarad on Seto meestelaulu huvilised, kes tulid esmakordselt kokku 2025.aasta septembris. Elame ja tegutseme kõik Tallinnas. Laulumeeste juured ulatuvad Petseri taha, Värskasse ja Vana-Võromaale, kuid pundis on ka põliseid päälinnapoisse. Oleme vaimustunud Seto meestelaulu kõlast, harmooniast ja sügavusest. Õpime koos vanu vähelauldud laule ning proovime, kuidas neid taasesitada, otsides tasakaalu vana arhailise kõlapildi ning kaasajastunud hääle, keele ja kuulaja kõrva vahel. Koosseis: Jaan Sarv, Kasper Kaar, Uko Poschlin, Artur Ermel.
HUVISTUUDIO ÕHIN
Juhendaja: Lilian Kapp ja Lisanna Laatre (muusikud), Teele Hein (tantsijad)
Huvistuudio Õhin tegutseb Lagedil. Seetõttu esitatakse Baltical Jüri kihelkonna Lagedi kandi pärimust. Koosseisu eripära on, et koos tegutsevad lapsed, noored ja täiskasvanud – kokku 55 liiget. Tantsitakse Jüri kihelkonna rahvarõivais, mille juurde kuuluvad tantsijate endi kootud kiilsukad. Kõlavad viiul, väikekannel, mandoliin ja kitarr. Kuulda saab ka laulu ja mõistatusi.
JAAK EENLO
Jaak Eenlo on suupillimängija, kes on juba varasest noorusest saadik mänginud viise, mida on kuulnud külapidudelt. Ta on muusik, kelle suupillimäng on saanud tuntuks nii Põlvamaal kui kaugemalgi. Jaagu pillimäng on ehe, selge ja omapärane. Tema juures on oluline ka see, kuidas ta inimesi kokku toob – sõbraliku oleku, lavalise hoo ja siira muusikarõõmuga.
JAURAM
Juhendaja: Katrin Ritsberg
Meie juured ammutavad jõudu Lõuna-Eesti Helme kihelkonna rikkalikust pärimusest ja rahvarõivatraditsioonist. Hoiame au sees just elavat pärimust ning väärtustame rõõmsat, ehedat ja südamest tulevat esitust.
Jutuvestja Silvi Jansons ja muusik Kersti Kamberg. JUTUPILLI LÕKS
"Jutupilli lõks" koondab võrukeelseid Lõuna-Eesti rahvajutte ja rahvalaule. Meie kooslust võiks nimetada ka jutupilli duoks. Silvi jutustab lugusid, Kersti mängib rahvapillilugusid kandlel ja viiulil ning kutsub kuulajaidki tantsuringi.
Oma jutupilli tundidesse püüame alati leida mingi üllatava "rosina". Näiteks "Pilpast kaarnakivini" etendusteks õnnestus meil näitamiseks hankida päris "ehtne" kaarnakivi. Pajatades nõiduslikust tantsuhimust, tantsis jutustaja pillimängu saatel nii, et nahk oli märg, jalad sõlmes ja silmad pungis. Lõpuks sai ta rohkem kiita hea tantsu kui jutustamise eest. Kui aga lugu lubab, siis üllatavat teguviisi me endale kunagi ei keela. Ka "Jutupilli lõksus" võib midagi jahmatavat juhtuda.
Viie tegutsemisaasta jooksul oleme pärimusjutte ja pillilugusid tutvustanud nii Võru lastefestivalil, lasteaedades, koolides kui eakate klubides ja pensionäride päevakeskustes. Kanname Vastseliina ja Rõuge rahvariideid.
KAARLI KANNELDAJAD
Juhendaja: Astrid Nõlvak
Kaarli Kanneldajad alustasid tegevust Kaarli Kooli all tegutseva huviringina 2016. aastal. Aja jooksul on kollektiivist läbi käinud palju kandlehuvilisi ning esinetud on nii festivalidel, tantsuklubides kui ka antud kontserte. Eriti koduseks on kujunenud Hiiu folk, millel osalemine on saanud armsaks traditsiooniks. Suureks ettevõtmiseks sai aastal 2025 välja antud CD plaat ""Helise kannel"". Siia on koondatud repertuaar, mis on saanud aastate jooksul südamelähedaseks ja kaastatud on ka Astrid Nõlvaku kandleõpilased Rae Huvikoolist.
Rahvarõivad on meil neist piirkondadest, kus on meie juured: Põhja-Eestist Setumaani. Meil mängivad ka sugulasrahva esindajad marilased, kes kannavad oma päritolumaa rahvarõivaid.
KAMBJA IGNATSI JAAGU KOOLI PÄRIMUSRÜHM TÄHELINNUD
Juhendaja: Marika Lehiste, Andrus Pajumägi
"Helisevad pillikeeled, laulud tantsud rõõmsal meelel, Kambja kirje tsirgukesed-hoogsad Tähelinnukesed!" nii kõlab meie tunnuslause. Meie rühm ühendab 1.–9. klassi õpilased, vilistlased ja pärimuse sõbrad. Laulame regilaule, mängime pilli, tantsime pärimustantse, räägime lugusid ja mängime mänge, hoides elus Kambja kihelkonna laule ja lugusid. Meie pärimusrühma tüdrukud kannavad Kambja kihelkonna rahvarõivaid, mida kanti siinkandis 19. sajandi keskpaigas.
KANDLEANSAMBEL HELÜHAND
Juhendaja: Kersti Kamberg
Kandleansambel Helühand sündis 2006. aastal, et tuua kokku Võru Loovuskooli ja Antsla Gümnaasiumi kandleõpilased. Kuigi tollased lapsed on nüüdseks sirgunud täiskasvanuteks, püsib armastus pillimängu vastu siiani – nii jätkavad mitmed asutajaliikmed koos musitseerimist, olles kaasanud ansamblisse ka oma sõpru. Helühand on rõõmustanud kuulajaid festivalidel ja pillipidudel Eestis kui ka piiri taga.
KANDLEANSAMBEL LIULI
Juhendaja: Kadri Mägi
Liuli sai alguse pundist Muraste kandi naistest, kellel tekkis huvi õppida väikekannelt. Mitmed neist on pilli endale ise meisterdanud. Nauditakse koosmängu mõnu, mängitakse eelkõige selleks, et endal oleks tore. Huvi pakuvad nii pärimuslikud kui autorilood, et laiendada väikekandle kasutamise võtteid ja võimalusi. Esinemas on käidud mitmel pool Eestis, aga pikemad rännuteed on viinud Austraaliasse ja mujalegi.
KANEPI KARMOONIKUD
Juhendaja: Janne Suits
Mõned aastad koos mänginud seltskond armastab väga karmoškamuusikat. Ühiselt õpitakse repertuaari, mis sünnib mängijate poolt kaasavõetud lemmiklugudest. Õpetaja Janne osaks on mängutehnika ja kooskõla arendamine. Esinema on meid kutsutud kohalikele laatadele ja muudele sündmustele. Seniseks suurimaks saavutuseks on osalemine 2025. aasta suurel rahvamuusikapeol Tallinnas. Tänavu korraldame kolmandat korda sündmust Kanepi Karmoonika Eesti vanimas seltsimajas Kanepis, kus osaleb karmoškamängijaid üle Eesti.
KANNELNÄPUD
Juhendaja: Õie Pärtel
Meie rühm koosneb Saaremaa kahe rahvamaja, Valjala ja Orissaare, kandlemängijatest, kes on tegutsenud käsikäes juba 15 aastat. Oma 7- ja 10-keelsed kandled meisterdasime endile ise Mart Aardami juhendamisel.
Oleme osalenud nii üleriigilistel rahvamuusika pidudel Tallinnas ( 2014, 2025) ja Türil (2016, 2018) kui ka korraldanud kodusaare rahvapillipidusid. Kõige pikaajalisemad ühisprojektid on olnud 24 Orissaare kandlepäeva ja 10 Kandleööd Saaremaal.
Käesolev kava hõlmab Valjala ja Pöide kihelkondadest pärit rahvalaulikute ning pillimeeste lugusid. Erilist tähelepanu saab tuntud rahvamuusik Vassili Sepp, kelle sünnist möödus 14. jaanuaril 110 aastat. Kanname Muhu, Jaani, Pöide ja Valjala kihelkondade rahvariideid.
KAPELL KANNEL
Juhendaja: Erja Arop
Kapell Kannel on loodud 1994. aastal Võrus. Esitame rahvalikku muusikat ning oleme teinud koostööd mitmete Võru rahvatantsurühmadega. Kapell Kannel on osalenud kõigil Võru Pärimustantsu Festivalidel, Baltica festivalidel, Viljandi pärimusmuusika festivalil. Reisinud oleme paljudes välisriikides, kaugeimateks paikadeks neist on Hiina ning Jordaania. Korduvalt on kapell Kannel osalenud Soomes Kaustise folkloorifestivalil. Baltica festivalil esitame Võrumaalt pärit tantsu- ja pillilugusid. Kapelli liikmed kannavad oma kodukandi rahvariideid. Rahvamuusika teeb rõõmu hingele ja pai südamele!
KAPELL SIRELI
Juhendaja: Sirje Sõnum
Kapell sai alguse Väike-Maarja lasteaiast 2000. aastal. Kapelli eesmärgiks oli sisustada lasteaia üritusi ja tutvustada lastele rahvapille. Oleme aidanud sisustada mitmeid Lääne-Virumaa Maanaiste üritusi. Meeldejäävaks on jäänud Eesti Rahvusraamatukogus peetud Kristjan Toropi rahvatantsude võistutantsimine, kus meil oli au saata Väike-Maarja Gümnaasiumi laste ja naisrühma. Oleme osalenud Ida-Virumaa lõõtsa ja akordionipäevadel ning Lääne-Virumaa rahvamuusikapäevadel. Tänavu osaleme esmakordselt pärimuspeol Baltica.
KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSE VANEM SEGARÜHM TANTSUTUREL
Juhendaja: Birgit Vallas
TantsuTurel on kahe pika ajalooga rühma ühinemisel kokkukasvanud seltskond muhedaid mulgimaa inimesi. Koosseis tegutseb Karksi-Nuias, koosneb peamiselt Halliste ja Karksi kandi inimestest. Rühm kannab tavapäraselt Halliste arhailisi rahvarõivaid, kuid Baltica ajaks ajasime suled puhevile ja edvistame piirkonna erinevate rõivaste variantidega. Meie folkloorikava on ajendatud kodukandi üleskirjutistest, kuid õige mitu lugu on olnud kasutusel rühma ajaloos läbi aegade. TantsuTurel viljeleb seda, mida parasjagu hooaeg ette toob! On see siis folkloor, lavatants või vabakavad - kõigele leitakse muheda nalja saatel lahendus ning elu jooksul kogetud lood ja oskused saab alati käiku panna.
KERTU-LIIS ÕNNIS
Kertu-Liis Õnnis on noor kandlemängija, kes muudkui oma 14-keelse pilli võimekust katsetab, mängides lisaks kandlelugudele viiuli-, lõõtsa- ja akordionirepertuaari, mis esmapilgul kandlele sobimatu näib.
Palasid on ta leidnud eeskätt oma vanavanaisa Felix Ritso, Tori rahvamuusiku, helisalvestistelt. Just neid 70ndatel salvestatud palasid võite nüüd Kertu-Liisi kandlel kuulda.
KIILI KARMID KEELED
Juhendaja: Tiina Vaalma
Kiili karmid keeled esindab Kiili Kunstide Kooli, kus kõik meie mängijad õpivad pärimusmuusika osakonnas erinevaid pille. Ansambel asutati 2015. aastal kandleansamblina, hiljem lisandusid karmoškad ja muud pillid. Oleme oma valla ainus pärimusansambel ning esitame Baltical Jüri ja Jõelähtme pärimust. Me ei kanna rahvariideid, kuid meie riietuses on näha Jüri seelikutriipu. Esinenud oleme erinevatel kontsertidel nii Kiili vallas kui ka üle-eestilistel rahvamuusikapidudel. Pillimehed jäävad vanusesse 8-15 eluaastat.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE KOOLI PÄRIMUSRING
Juhendaja: Anni Müller, Vaili Viirlaid, Hanna-Liisa Kuusik-Maala
Kohtla-Järve Järve Kooli pärimusring alustas oma tegevust 2025/2026 õppeaastal, koostöös Virumaa muusikutega Anni ja Martin Mülleriga. Ikka selleks, et pärimusrada meie koolis oleks ehe ja mitmekülgne, sisaldades laulu-, tantsu- ja pillimängu. Meie soov on rikastada kohalikku kultuuriruumi, hoida kodukoha traditsioone ning edendada piirkonna kultuurielu. Pärimusring toetab Järve Kooli kandleringi tegevust ning kooli pikaajalise rahvatantsupidude traditsiooni hoidmist, aidates luua ühtset tervikut rahvakultuuris.
Oma repertuuari koostamisel toetume Põhja-Eesti piirkonnale, hea kui leiame Virumaa pärimust, veel parem, kuid pärimusleid on Jõhvi kihelkonnast. Oma esinemistel kanname Põhja-Eesti rahvarõivad, mis Virumaa maakonnale ja Jõhvi khk lähemal: Jõhvi, Kadrina, Jõelähtme, Alutaguse. Pärimusringi esindusrühma koosseisu kuuluvad 1.-6. klassi õpilased.
KÕIVOKÕSÕ
Juhendaja: Kersti Matson
Vastse-Kuuste kultuurimaja folkloorirühm Kõivokõsõ on tegutsenud 1982. aastast alates. Et vald jagunes varasemalt kolme kihelkonna, Kambja, Võnnu ja Põlva vahel, tutvustame oma kavas laule ja mänge eelkõige just neist kihelkondadest, aga ka teistest Eestimaa paikadest.
Rühm on korraldanud mitmeid maakonna folkloorirühmade žanripäevi ja laagreid ning tutvustanud rahvakalendritähtpäevi. Traditsioonilisteks on kujunenud taevaminemispüha Tuulemäel, paastumaarjapäev, ülestõusmispühad, mardi- ja kadripäev. 1995. aastast on rühm osalenud kõikidel Baltica pealinna- ja maapäevade üritustel.
Rühma on juhendanud Ly Visnapuu, Ülle Podekrat, Silvi Rosman, Eda Venski, 2009. aastast on juhendaja Kersti Matson. Rühmas on kokku 8 liiget.
KOMI FOLKLOORIANSAMBEL LOLAV!
Juhendaja: Natalia Ganova
Komi ansambel Lolav! (Hinga!) hoiab elus esivanemate pärandit, tuues sürja- ja permikomi laulud tänapäeva. Meie eesmärk on laulda ja tantsida ehedalt, kandes hinges siirust ning austust oma juurte vastu. Ansambli autentsed rahvariided on valmistatud Komimaal käsitööna naturaalsetest kangastest. Lolav! on kutse hingata sügavalt ja tunda rõõmu meie rikkalikust soome-ugri kultuurist ja keelest.
KULTUURIKLUBI SETOLOOD
Juhendaja: Piret Torm-Kriis
Kultuuriklubi Setolood koondab igas eas Setomaalt pärit inimesi, keda elu on toonud kodust kaugele. Meie põhitähelepanu on pööratud seto keelele ning seepärast kõneleme omavahel ainult seto keeles. Meie hulka pole kuulunud mitte ainult juurte poolest setod, vaid ka muud huvilised, kes soovivad õppida seto keelt ja saada teadmisi seto kultuurist.
Baltica festivalil esitame seto pärimusel põhineva kava "Elotsõõr", mis seob seto vanarahva tarkused, laulud ja tantsud ning mängime läbi kogu seto inimese eluringi titest taadini.
LASTERÜHM KARJALAPSED
Juhendaja: Evi Vaher
Karjalapsed said esmakordselt kokku 2007. aasta sügisel ja meie ringike on koos tänini. Iga aasta kevadel saadame suuremad "karjalapsed" kooli ja võtame lisaks juurde nooremaid. Meie hulgas on lapsed vanuses 4. kuni 7. eluaastani ja lisaks need, kes soovivad olla karjalapsed. Karjalapsed saavad kokku kord nädalas, mil laulame, kuulame muistendeid, mängime karjalaste mänge, tantsime erinevaid pärimustantse, meisterdame. Igal kevadel toimub Audru lasteaia Männituka maja õuel sündmus "Karjapoiss on kuningas", kus õuealal on erinevate tegevustega ja mängudega täidetud mängupesad. Hea koostöö on Audru muuseumiga, kus Karjalapsed saavad tutvuda muuseumi eksponaatidega ja kuulda nende kohta selgitusi. Oleme viinud läbi üritusi koos lastevanemate ja teiste pärimusringidega.
LATSI LEELOPARK MÕTSATSIRK
Juhendaja: Sirid Pärtin
Setomaal Obinitsas tegutseva piirkonna leelopargi lapsed ja noored on vanuses 5-21 aastat. Nad laulavad, tantsivad ja mängivad erinevaid pille. Noorimad eestütlejad on 10-aastased. Baltica pärimuspeo jaoks on kokku pandud mängulaulude kava on hea võimalus kaasata ka rahvast.
LEELOKOOR HELMINE
Juhendaja: Inara Luigas
Leelokoor „Helmine“ tegutseb Setomaa Vallas Mikitamäel Poloda nulgas. Helmiline või helmine on seto naise pidulik litritega ja pärlitega kaunistatud peakate ja sellest tuleb ka koori nimi. Tegevust alustati 1989. aasta veebruaris Mikitamäel Aino Leppoja juhendamisel. Kooskäimise eesmärgiks on olnud vana setu laulutraditsiooni säilitamine ja edasikandmine. Aegade jooksul on koori kooseisus toimunud mitmeid muutusi – kes toimetab juba taevastel radadel, kes võtnud hetkeks puhkuse. Praegu võtab koori tegevusest osa üheksa liiget, kes on andekad sõnaseadmises, pillimängus, tantsudes, seto söökide tegemises ja paljus muus. 37-aastase tegevuse jooksul on leelokoor propageerinud seto leelot nii kodumaal kui väljaspool vabariiki, meie tegevusel on kindel koht maakonna kultuurielu edendamisel. Oleme tunnustatud Seto Kuningriigipäeva kuningakoor, pälvinud Anne Vabarna omakultuuri preemia ning meie tegevusi on tunnustanud Setomaa vald. Kuigi leelokoor Helmine on pisike osake tervest suurest seto kultuurist, on järjepidevus kindlasti üks meie motodest.
LEELOKOOR SÕSARÕ
Juhendaja: Elvi Nassar
Seto leelokoor Sõsarõ on asutatud 1973. aastal. Koori algtuumiku moodustasid ansambli Leegajus juures tegutsenud seto laulurühma liikmed. Ühenduse juhtideks on olnud rahvamuusikauurija ja etnograaf Igor Tõnurist, rahvaluuleteadlane Vaike Sarv, ajaloolane ja muuseumitöötaja Sulev Mäeväli, muusikaõpetaja Rines Takel, alates 2010. aastast juhib koori seto päritolu ajaloolane ja pikaaegne muuseumitöötaja Elvi Nassar.
Sõsarõ repertuaar tugineb autentsele seto leelole. Kokku on aastakümnete jooksul õpitud ja esitatud ligikaudu150 laulu, aga ka laulumänge ja rahvatantse. Side minevikuga on kõikidele seto lauljatele väga oluline. Vanem põlvkond on saanud laulud oma emadelt ja vanaemadelt. Nooremad õpivad nii vanematelt lauljatelt kui ka arhiivilindistustelt. Kooris on ka kaks laululoojat-sõnolist.
LÜÜ-TÜRR
Juhendaja: Tiit Saare
Lüü-Türr on 2012. aastal Harjumaal Arukülas asutatud arhailise meestelaulu ansambel, mille liikmete jaoks on kõige südamelähedasem regilaul. Lauldakse peamiselt regilaule Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ning lorilaule üle kogu Eesti.
aasta sügiseltekkis Tiit Saarelja Jako Reinastel mõte hakata Aruküla Rahvamajas läbi viima meestelaulutubasid. Lauluhuvilisi mehi tuli kohale esialgu kaks, kuid jutt laulutubadest levis ja varsti oli mehi juba kümmekond.
Meestelaulupundile nime otsides jäi pilk pidama rahvapärastel linnunimedel. Neist kõige põnevam oli Lüü-Türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest. Pärit on see Lüganuselt.
Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav tunne on võimas ja alati on tore laulurõõmu ka teistega jagada.
MARIEST
MariEst on kahe kultuuri ja kahe rahva loominguline ühendus, mille moodustavad marilane Aleksei Aleksejev ja eestlane Jaagup Kippar. Esitame arhailisi ja vanu mari traditsioonilisi lugusid."
MÄRJAMAA PÄRIMUSMAJA KANNELDAJAD
Juhendaja: Terje Kaur
Väikekanneldajad on Märjamaa Pärimusmajas koos käinud kolm aastat. Baltical osalemine on esimene suurem etteastumine. Kodukandi lugudest-lauludest kava kokku pannes üllatusime, et me sedavõrd värvikad oleme.
MEITE MOODI
Juhendaja: Reet Piirsalu
Oleme pillimänguseltskond Meite Moodi. Neli aastat tagasi tulime kokku, et õppida karmoškat mängima, kuid peagi liitus meiega pillimehi ja -naisi ka teiste instrumentidega. Mängime nii tuntud palasid, aga ka vanu, unustuse hõlma vajunud pillilugusid. Meid hoiab koos õppimis- ja mängurõõm — ning mis saakski olla parem kui koos pilli mängida.
MOOSTE PILLIKLUBI
Juhendaja: Kert Krüsban
13. hooaega kooskäiv Mooste pilliklubi ühendab erinevas vanuses rahvapillide mängijaid. Repertuaar koosneb kohalikest rahvalikest lugudest, aga mängime suurima rõõmuga ka maailmamuusikat. Kohtume omavahel iganädalaselt ja esineme nii tihti, kui võimalik. Oleme osa võtnud Rahvamuusikapidudest, varasematest Baltica festivalidest, teinud kontserreise välismaale, toonud muusikarõõmu paljudele kohalikele üritustele ja tantsitanud rahvast simmanitel.
MTÜ KULTUURI JA HARIDUSSELTS ÜKSMÜTS
Juhendaja: Kaja Kraav
Üksmüts, nagu nimigi ütleb, koondab ühise mütsi alla koondunud huvilisi. Koosseisus löövad kaasa tantsijad segarühmast Kakerdaja ja noorte segarühmast Vargamäe noored ning pisikesed Vargamäe lapsed, segakoori Sink Sale Proo lauljad, pillimängijad kandleansamblist Simmeldajad ja Meite lapse pillitoast ning karmoškaansamblist Ärmoonikud. Lisaks lavalistele tegevustele, peame sügavalt lugu ka pärimuskultuurist.
Meie kavad on kokku põimitud Järva-Madise kihelkonnast ja Järvamaalt pärit lauludest, pillilugudest, tantsudest ja ringmängudest. Tunneme rõõmu kooslaulmisest ja tantsimisest, oma kodukoha pärimuse tundmaõppimisest ning teistele tutvustamisest. Paljud meie liikmed oskavad mängida ka erinevaid rahvapille, mistõttu on meie folkloorikavad meeleolukad ja publikut kaasa haaravad.
MTÜ SAAREMAA SIMMANITANTSU KLUBI JA LÕÕTSAMEES AIN HANNUS
Juhendaja: Eena Mark
aastaltekkisidee hakata Saaremaal tegelema pärimustantsude õppimisega. Paul Popkovi poolt korraldatud pärimustantsu õppepäeval sai selgeks, et see on tantsustiil, millele tuleks kindlasti eluvaim sisse puhuda. 2003. aastast alates oleme kolme õpetaja juhendamisel erinevates Saaremaa rahvamajades koos käinud. Meile meeldib väga tantsida ning nii võib meid kohata ikka seal, kus kostub kaunis lõõtsamäng.
Tantsime XX sajandi seltskonnatantse, milliseid Kristjan Torop oma raamatus "Vanad seltskonnatantsud" iseloomustab, kui tantse, mis eksisteerisid õige lühikest aega ega suutnud rahva hulgas kanda kinnitada. Meie tantse saadab Teppo lõõtspillil Saaremaal tuntud külapillimees Ain Hannus. Pärimustantse tantsides kanname ajastule omaseid rõivaid.
MTÜ SETO FOLKLOORIANSAMBEL KULDATSÄUK
Juhendaja: Laine Lõvi
Ansambli liikmed on setod, kes kannavad nii pidupäeva kui argirõivaid. Kuldatsäuga eesmärgiks on seto kultuuri kandjatena säilitada ja tutvustada traditsioonilist laulukultuuri, aga ka tantse, mänge, kombeid, käsitööd. Kuldatsäuga liikmed loovad ka viisidele uusi tekste vastavalt olukorrale. Rohkem kui tuhande aastase ajalooga seto leelo on kantud 2009. aasta UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
MUHU FOLKLOORIRÜHM ÄTSES, MUHU PÕHIKOOLI 2. KLASSI RAHVATANTSURÜHM JA NUPUMOORID
Juhendaja: Anne Keerd
Meie seas on palju neid, kes on tantsinud rühma algusaegadest alates ehk 40 aastat. Tantsitakse põhiliselt vanu Muhu saare rahva- ja seltskonnatantse. Oleme esinenud Lätis, Leedus, Prantsusmaal, Europeade festivalil Poolas ning Rootsis. Ring on tehtud peale ka kodusele Eestile. Baltica pärimuspeost osavõtt pole meie jaoks samuti mitte esimene kord. Tänavusel Baltical astume üles koos Muhu PK 2. klassi tantsurühmaga, tantsime vanu Muhu seltskonnatantse ning kanname uhkusega Muhu rahvarõivaid. Tantsusamme saadab Muhu muusikute ansambel Nupumoorid.
NAISRÜHM KAI-UUU
Juhendaja: Urmas Laigna
NAISRÜHM KANARBIK
Juhendaja: Evi Vaher
Naisrühm Kanarbik on Lavassaares tegutsenud 1994. aasta sügisest alates. 25 aastat juhendas rühma Anu Kurm ja 5 aastat on seda tööd teinud Evi Vaher. Rühma nimi Kanarbik tuleb sellest, et Lavassaare asub raba ääres, kus ümberringi laiuvad turbaväljad ja õitseb kanarbik. Rühma motokski on seetõttu " Kanarbik õitseb ". Kanname uhkusega Audru kihelkonna rahvariideid ja tantsime nii Audru kui ka teiste kihelkondade pärimustantse.
NAISRÜHM LEOLA, NAISRÜHM UDUSÕLG, KAPELL VEIDI VURTSU
Juhendaja: Kristiina Oja
Naisrühm Leola on Viljandimaal tegutsev rahvatantsu naisrühm, kes on tegutsenud järjest juba 47 aastat. Rühma repertuaari kuuluvad Eesti pärimus- ja rahvatantsud. Aastal 2024 tähistas Leola naisrühm oma 45. juubelit ning rühmas tantsib umbes 12 naist, kes osalevad aktiivselt erinevatel traditsioonilistel sündmustel nagu Viljandi maakonna tantsupidu, Viljandi Hansalaat ja Võru Pärimustantsu Festival, Kihnu merepäevad jne.
Udusõlg on naisrahvatantsurühm, mis tegutseb Saarepeedi piirkonnas Viljandimaal. Esinetakse kohalikel pidudel, rahvakalendri tähtpäevadel ning folklooriüritustel, hoides ja edendades eesti rahvatantsutraditsioone. Rühma tegevus on suunatud nii kogukonna kultuurielu rikastamisele kui ka rahvatantsu järjepidevuse tagamisele. Udusõlge on tunnustatud ka kohaliku omavalitsuse tasandil, sest nad on oluline osa Saarepeedi ja laiemalt Viljandimaa rahvakultuurist, ühendades tantsu kaudu kogukonda ja traditsioone. Rühm on tegutsenud 16 aastat.
Veidi Vurtsu on rahvamuusikat mängiv kapell, mis tegutseb Tänassilma külas Viljandimaal. Nende repertuaar koosneb peamiselt eesti rahvamuusikast ja simmanilugudest, mida esitatakse erinevatel kohalikel pidudel, festivalidel ja kogukonna üritustel. Ülesastumised aitavad hoida elus rahvamuusika traditsiooni ja tutvustada kohalikku kultuuri laiemale publikule.
Baltica festivalile tuleme ühtse kooslusena, mille jaoks oleme kokku seadnud Viljandimaa pärimustantsude kava.
NAISRÜHM VIRTIN
Juhendaja: Rita Mändla
Oleme naisrühm Seljametsa rahvamajast, mis asub endises asub endise Pustuki karjamõisa karjalaudas – sellest tulenevalt kanname me nime Virtin. Oleme virgad naised, kes esitavad Pärnumaa pärimustantse, kandes Tori kihelkonna rahvariideid.
NÄPPEPILDURID
Juhendaja: Tanel Sakrits
Näppepildurid on noorte pärimusmuusikute ansambel, kes mängib pärimuslugusid Eestist ja mujalt maailmast. Ansambel sündis 2022. aastal Tapa muusikaosakonnas õpetaja Tanel Sakritsa juhendamisel.
Meie pillideks on mandoliinid, ukuleled, kitarrid ja basskitarr. Kuna paljud meist mängivad mitut pilli, toimub laval aeg-ajalt ka väike pilliralli – pillid liiguvad käest kätte ja iga looga sünnib natuke uuem kõlapilt.
Kuigi meie lood on tantsulised ja energilised, võib laval näha üsna tõsiseid nägusid. See pole pahatahtlikkusest ega kurbusest, vaid me lihtsalt oleme väga keskendunud. Või vähemalt üritame jätta sellise mulje. Või nagu meie vanemad ütlevad – me oleme lihtsalt keskmised eesti inimesed.
FOLKLOORIANSAMBEL TUULELUULE
Juhendaja: Nadežda Moskaljova
NOAROOTSI/NUCKÖ NAISED
Juhendaja: Tiiu Tulvik, Liia Lees
Rahvatantsurühm Noarootsi/Nuckö naised alustas tegevust 2004. aastal. Meie repertuaaris on eesti ja rannarootsi teemaga seonduvad tantsud ning laulumängud. Oleme osalenud Tallinnas tantsupidudel, Jõgeval naiste tantsupidudel ja eestirootsi laulu-ja tantsupidudel. Aastal 2012 osalesime Turus folkloorifestivalil "Aiboland. Åbuland. Kontakter över havet" ja 2013. aastal Baltica folkloorifestivalil. Oleme olnud kaasatud erinevatel üritustel Rannarootsi Muuseusmis, Valge Daami päevad Haapsalus, projektides koostöös Riguldi/Noarootsi Kodukandiühinguga (Rickul/Nuckö Hembygsförening) ja loomulikult valla sündmustel. Hoiame oma kodukandi, rannarootsi kultuuripärandit, kanname Noarootsi rahvarõivaid.
NÖPSID
Juhendaja: Eha Niglas
Jõgeva Muusikakooli noorema astme õpilaste rahvamuusikaansambel on rõõmus ja tegus seltskond, kus mängib kokku kaheksa noort pillimeest, värvi ja hoogu lisavad juurde meie juhendaja ja üks lapsevanem. Nöpside koosseis on mitmekesine: kõlavad akordion, klarnet, lõõts, viiul ja flööt.
Kuigi elame Jõgevamaal – piirkonnas, kust rahvaviise pole kuigi palju talletatud –, oleme siiski leidnud mõned kaunid palad just siitsamast kodukandist. Repertuaaris on ka lugusid teistest Eesti paikadest, sest rahvamuusika ei tunne piire. Enamasti mängime tantsulugusid, mis panevad nii mängijad kui kuulajad kaasa elama ja jala tatsuma.
PÄRNU INGERISOOME SELTSI FOLKLOORIRÜHM KULLERO JA SEGAKOOR LEIVO
Juhendaja: Maie Kalbus
Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts on tegutsenud juba 37 aastat ja hoiab elus ingerisoomlaste kultuuri Pärnumaal. Ingerisoomlaste selts on koht, kus ingerlaste pärimus ei ole vaid mälestus, vaid elav laulu, tantsu ja rahvariiete traditsioon.
Meie seltsis tegutsevad folkloorirühmad Kullero ja segakoor Leivo, kes on olnud meie kultuuripärandi saadikud nii Pärnus kui ka kaugemal.
PÄRNU LINNA LIBLIKA LASTEAIA FOLKLOORIRÜHM
Juhendaja: Sirje Sossi
Oleme Pärnu linna Liblika Lasteaia Koiduliblika rühm. Meie perre kuuluvad 5-6-aastased lapsed. Kuna meile meeldib väga laulda ja tantsida ning peame oluliseks teada ja tunda ka meie rahvakultuuri, õppisime selgeks mõned Pärnumaa tantsud, laulumängud ja pillilood. Pidulikel sündmustel kanname me Tori rahvariideid.
PAULA LINDE
Olen mänginud kromaatilist kannelt üle poole oma pikast elust. Kui te ei taha, et teie laps rahvamuusikat hakkaks armastama, siis ärge mängige talle unelauluks väikekannelt, sest just nii juhtus minuga. Kannan oma kodukoha, Viru-Jaagupi, kihelkonna seelikut ja mängin kohalike pillimeeste muusikat.
PEIPSI VANAUSULISTE KULTUURISELTSI ANSAMBEL NADEŽDA
Juhendaja: Valentina Jazõkova
Peipsi vanausuliste Kultuuriseltsi ansambel Nadežda tegutseb Mustvee vallas Raja Vabaajakeskuse juures juba 10 aastat. Ansambel osaleb paljudel Eesti festivalidel ja kontsertidel. Meie repertuaar on mitmekesine– laulame rahva-, kaasaegseid, kombetalituse- ja vaimulikke laule. Ansambel soovib festivalil esitada kaks eriilmelist pala. Esimeseks on vanausuliste jumalateenistuse laul „Jumalaema", mis pärineb bütsantsi kirikumuusika traditsioonist. Teiseks kõlab rahvaliku religioosse sisuga vaimulik laul „Värss noorest erakust", mis esindab 18.–19. sajandil kujunenud ilmalikumat laulupärimust.
PELGULINNA RIIGIGÜMNAASIUMI TANTSURÜHM PELGULINNUD
Juhendaja: Britta Kaukver
Pelgulinna Riigigümnaasiumi tantsurühm leidis oma nime alles eelmisel tantsuhooajal, kuigi rühm on tegutsenud juba kauem kui kool ise. Selle juured ulatuvad Pelgulinna Gümnaasiumi pika rahvatantsutraditsiooni juurde, millele pani omal ajal aluse tantsutaat Alfred Raadik. Tegemist on segarühma ja neiduderühma sümbioosiga, kuid Baltica raames astuvad lavale ainult neiud. Kanname Jõelähtme kirevaid rahvariideid ning oma repertuaarigi oleme otsinud seekordseks peoks just Jõelähtme kandist, et teha lähemalt tutvust selle kandi pärimusega ning kasvada kokku nende kirevate seelikute, pärgade ja nende looga. Meiega on kaasas veel üks äge PERGikas Helmi Marie, kes saadab meid kandlel ning kelle lauluhääl kannab meid läbi laulust ja tantsuloost.
PIIBARID
Juhendaja: Jaagup Kippar
PILLIKLUBI VIRBEL
Juhendaja: Krista Sildoja
Pilliklubi Virbel tegutseb Viimsi vallas ja ühendab pärimusliku pillimuusika huvilisi Harjumaal. Klubi veab eest etnomusikoloog ja pilliõpetaja Krista Sildoja. Lisaks traditsioonilisele pärimusmuusika õppimisele kuulmise järgi, tegeleb pilliklubi ka erinevate eesti rahvamuusika seadete ning teistest maadest pärit muusikapalade esitamisega. Oluliseks peetakse ühist muusikalist loomingulist läbikäimist eelkõige pärimusmuusika kaudu, väärtustades pärimusmuusikale iseloomulikku varieerimist ja improvisatsiooni.
RAHVAKUNSTIANSAMBEL LEIGARID
Juhendaja: Sille Kapper-Tiisler, Mall Paulus, Kadri Karin, Aita Teigar, Marion Selgall, Urve Kolde, Sirje Jõeleht, Leaanika Parra, Tuuli Torop, Katariina Nelli Tiisler
Rahvakunstiansambel Leigarid (asutatud 1969) ühendab mitut põlvkonda tantsijaid ja muusikuid, kelle repertuaar põhineb Eesti eri paikkondade ehedal pärimusel ning ajastutruu rahvarõiva kandmisel. Leigarite esinemistele on omane vahetu koosmäng ja improvisatsioonilisus. Samad tunnused iseloomustavad elavat pärimust, mille loov edasikandmine ja jagamine on Leigarite eesmärk ning olemasolu põhjus.
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KUNGLA
Juhendaja: Eve Sarnet
Rahvamuusikaansambel Kungla asutati Rakveres 1978. aastal rahvamuusik Heinrich Masingu eestvedamisel, koondades tollase Rakvere 8. Lastepäevakodu kasvatajaid. Praegu juhendab ansamblit Eve Sarnet ning proovid toimuvad endiselt samas majas, kus alustati pea 50 aastat tagasi.
Ansambli repertuaar on mitmekesine ning esinetud on paljudel sündmustel nii Eestis kui ka välismaal. Baltica pärimuspeol esitame Rakvere, Kadrina ja Haljala kihelkonna pärimust ning kanname Virumaa rahvariideid.
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL LUSTIPILL
Juhendaja: Valdur Ilves
Ansambel Lustipill alustas oma tegevust 1975. aastal Vello Ainsalu juhtimisel, kuid kannab praegust nime 1983. aastast alates. Esialgu kuulusid Lustipilli koosseisu ainult mehed. Lustipilli üheks alustalaks oli laulja Boris Takk. Tema hääl kõlas nauditavalt isegi veel pärast tema 90. juubelit. Ansambli algkoosseisust on tänaseni alles veel ainult kontrabassimees Jaak Kunimägi. Hiljem lisandusid ansamblisse ka naisliikmed, pikemat aega rõõmustas kuulajaid oma lauluga Anne Laur.
Lustipilli rahvamuusikaansambel on osa võtnud arvukatest rahvamuusikapäevadest ning folkloorifestivalidest, mänginud tantsuks ning saatnud rahvatantsurühmi.
Lustipilli koosseisu kuuluvad Valdur Ilves (kitarr), Kersti Nurk (akordion), Ringa Vaiksaar (viiul), Anneli Veevo (viiul), Jaak Kunimägi (kontrabass), Hannes Veevo (löökriistad) ja Syrle Eesik ning Aleksei Peskov (laul).
RAHVATANTSURÜHM VALLATU AUTO
Juhendaja: Anu Kurm
Meie rahvatantsurühm sai alguse 1994. aasta sügisel väikeses külas nimega Jõõpre. Rühma nimeks sai Jõõpre Vallatud.
Rühma asutaja ja tantsuõpetaja on Anu Kurm ja läbi kõigi aastate on meile muusikat teinud kapell Kupparimuorid. 2014. aasta sügisel ühinesid rahvatantsurühmad Jõõpre Vallatud ja 1962. aastast tegutsenud Auto, sest koos on parem ja lõbusam. Sellest alates on meie rühma nimeks Vallatu Auto.
Oleme oma tantsulusti näidanud üle terve Eesti ja ka mitmel pool piiri taga: Saksamaal, Ungaris, Tšehhis, Portugalis, Inglismaal, Prantsusmaal, Soomes, Valgevenes, Türgis, Makedoonias ja Tšiilis. Me oleme isegi lõvipuuris tantsinud! See juhtus ühes väikeses eratsirkuses Saksamaal.
Me kanname Audru rahvariideid ja tantsime selle kandi tantse, tutvustame ja esitleme vanu jõukatsumisi ning hoiame au sees rahvakalendriga seotud traditsioone. Tants on meie rõõm, läbi selle me hoiame elus ning väärtustame meie traditsioone ja kultuuri!
RAHVATANTSUSELTS PÄÄSUKE
Juhendaja: Madli Teller
Rahvatantsuselts Pääsuke tantsib nii Eesti pärimuslikke kui ka uusi, traditsioonilisele tantsule tuginevaid tantse. Aktiivseid pääsukesi on meil viis täiskasvanute segarühma ja viis naisrühma. Peale Eesti oleme jõudnud tiibu lehvitada veel Hispaanias, Rootsis, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Türgis, Portugalis, Soomes, Venemaal, Poolas, Nepalis, Põhja-Makedoonias ja Gruusias. Baltical osaleb meie ainult pärimustantsule keskendunud rühm Pesahoidjad koos abijõududega teiste rühmade huviliste seast. Esitame sel korral Muhu 1920ndate ja Kullamaa 19. sajandi lõpu pärimust.
RANNAPÕNGERJAD
Juhendaja: Piret Arikainen
Rannapõngerjad tegutsevad Laulasmaa Kooli lasteaias, mis on pärimussuunaline ning kus töötab ka folklooriring. Lapsed tunnevad rõõmu pärimuslikest laulumängudest ja regilauludest. Kanname Harju-Madise rahvarõivaid ning tähistame rahvakalendri tähtpäevi, ilmestades neid laulumängude, regilaulude ja tantsudega.
RÖNTYSKÄ
Juhendaja: Juha-Matti Aronen
Röntyskä on Tartus ingerisoomlaste seltsi juures toimetav folkloorirühm, mille nimi on pärit Põhja-Ingerist tuntud laulutantsudest – röntyskätest. Paarikümne aasta jooksul oleme õppinud Ingerimaalt teadaolevat tantsupärimust (röntyskä-tantsud, laulumängud, kadrillid, paaristantsud), käinud Ingerimaa külades oma esivanemate mälestuste jälgedes ja püüdnud jõudumööda Eesti ingerisoomlaste kogukonnaelus kaasa lüüa. Meie rahvariided on tehtud Eesti-Ingeri (Narvusi soomlaste) ja mõnel rühma liikmel Kesk-Ingeri (Tuutari äyrämöiste) riietuse järgi.
Lisaks ingerisoomlastele on rühmaga aastate jooksul liitunud pärimustantsu huvilised Tartust. Tantsida on ikka mõnusam siis, kui meid on rohkem. Nii tantsijaid kui pillimehi.
SAUE KOOLI RAHVATANTSURÜHM TÕRUKESED
Juhendaja: Siret Vaiklo
Saue Koolis on ikka rahvatantsu tantsitud. Igal sügisel moodustuvad uued Tõrukesed – noorematele meeldib väga mängida, suuremad hindavad taga teatud kindlust.
Meie huvitavamad ettevõtmised on leidnud aset väljaspool kooli. Oleme tantsinud nii jäätunud kui ka värskel murul, osalenud nii tantsu- kui ka võimlemispidudel. Mõned tõrud on vajalikud linnukestele, teistest kasvavad tugevad tammed.
SEENIORITANTSURÜHM RÄÄMAKAD JA FOLKGRUPP PALAT NR.7
Juhendaja: Alli Põrk ja Mati Vürst
Seeniortantsurühm Räämakad
Rühma nimi tuleb Pärnu ajaloolise linnaosa, Rääma, järgi, kus rühm 2005. aastal algselt tegutses. Praegu käiakse koos Pärnus Eakate Ühingus Elulust.
Rühmas tantsib 8 segapaari ning tantsijate vanuseks on 68-86 aastat. Selles vanuses tantsijate puhul on eriti silmatorkav, et lisaks kaunitele daamidele seavad tantsusamme ka vahvad härrasmehed. Tantsurühm viljeleb ja õpetab vanu -seltskonnatantse.
Folkloorirühm on osa võtnud kõigist Baltica folkloorifestivalidest, Pärnumaa tantsupidudest ja Pärnumaa eakate suvepidudest.
Folkgrupp Palat nr. 7
Folkgrupis Palat nr. 7 mängivad Pärnumaa Lõõtspillihaigete Seltsi kõige haigemad ja aktiivsemad rahvamuusika huvilised. Grupp alustas oma tegutsemist 2019. aastal, esmakordne ülesastumine toimus rahvusvahelisel suu- ja lõõtspilli festivalil Harmonica. Meie repertuaaris on Eesti ja teiste maade rahvamuusikat seinast seina.
SETO LAULUSELTS ILOLANG
Juhendaja: Ülle Vaaks
Seto leelokoori Ilolang esimene kokkusaamine oli augustis 2012, kui Noormetsa Maria kutsus Tartumaa setosid üles oma kultuuri õppima ja hoidma. Lauluproovid ja kogunemised toimuvad Tartus. Meie koorile on oluline, et seto keel ja kultuur püsiks ning edasi areneks. Kokku saame enamasti kuni neli korda kuus, et laulda, tantsida ja seto keelt kõnõlda. Repertuaari valime välja ühiselt, aga laulu valija peab olema osav sõnaseadja ja mõistma vanu viise ka teistele õpetada. Meile on tähtsad talsipühad, lihavõtted, suvisted, kuningriigipäev, paasapäev ja maarjapäev; võimalusel osaleme ka teistel pidudel.
Europeade festivali raames esinesime laulu, tantsu ja pillimänguga Poolas, Põhja-Makedoonias ja Tšehhi pealinnas Prahas. Oleme läbi viinud sõirategemise, vüükudamise ja hammõmõskmise õpitube. Suviti korraldame ühe- või kahepäevase laululaagri setomaal Kundrusel. Kooril on kolm karmoškamängijat. Ilmunud on kaks CD plaati meie laulude valikust.
SETO TANTSUVÄGI
Juhendaja: Piret Torm-Kriis
Seto Tantsuvägi usub, et seto tantsus on vägi. Keha kõneleb emakeelt, seto keelt. Vanad kombed annavad jõudu, uued lisavad särtsu. Seda eriti siis, kui tantsuväeks koonduvad igas eas inimesed Seto-, Põlva- ja Võromaa eri paigust.
Seto tantsu, pillimängu ja rõivastega on setodel alati olnud väljakujunenud tõekspidamised - mis sobib ja mis mitte. Kuulaku, kes soovib mõista, vaadaku, kes soovib näha.
SIMUNA PILLINAISTE SÕPRUSKOND
Juhendaja: Eve Sarnet
Simuna naiste pillimäng kõlab igal aastal kohalikel jaanituledel, kihelkonnapäevadel, simmanitel, sõprade sünnipäevapidudel ja paljudel teistel sündmustel. Kapellis kõlavad viiul, akordion, duurkandled, mandoliin, jauram ja kontrabass. Armastus muusika vastu toob naised kord nädalas kokku – siis unustatakse päevamured, silm lööb särama ja hing laulab.
SÖRVEMAA PÄRIMUSE SELTSI PÄRIMUSTANTSURING
Juhendaja: Laura Naagel
Pärimustantsuringis tantsime vanu pärimus- ja seltskonna tantse Saaremaalt ja mujalt. Arhiivimaterjalidele tuginedes taaselustame koos muusikutega Saaremaal tantsitud tantse ja tantsuvariante. Ühes muusikutega viime "uued" vanad tantsud Saaremaa tansiöhtatele, kus kauaks unustusehõlma jäänud tantsud ja viisid jälle elama hakkavad. Kanname Lääne-Saaremaa kihelkondade rahvarõivaid ja linnamoelist rõivast.
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI TANTSUANSAMBEL LEESIKAD
Juhendaja: Kristiina Siig, Hedvig Haarde, Karel Johannes Vähi
Leesikad on u 200liikmeline Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel. Baltical näitame, tutvustame ja õpetame pärimustantse ja -mänge Eesti erinevatest piirkondadest. Kokku tulevad tantsijad ja pillimängijad meie erinevatest vanuserühmadest. Kandva rolli usaldame seekord põhikoolitantsijatele.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED
Juhendaja: Britta Kaukver
Tallinna Tehnikakõrgkooli Tantsuansambel Savijalakesed on rõõmsameelne ja hoogne tantsurühm, kelle liikmed hüppavad, tantsivad, laulavad ja mängivad alati heatujuliselt. Ansambel loodi juba 1967. aastal ning on tänaseks kasvanud mitmekülgseks kogukonnaks, kuhu kuuluvad Tallinna Tehnikakõrgkooli, teiste pealinna kõrgkoolide ja ülikoolide üliõpilased ning ka gümnasistid. Nende seas on nii päris algajaid kui ka kogenud tantsijaid ning pika tantsuteega vilistlasi – kokku üle saja tantsusõbra.
Savijalakesed hoiavad au sees eesti pärimustantse ja autoritantse, kuid armastavad vahelduseks katsetada ka teiste rahvaste tantsude ja erinevate stiilidega. Aastate jooksul on nad osalenud nii üld- kui noorte tantsupidudel ning üliõpilaste festivalil Gaudeamus. Tantsusammud on viinud neid Eesti küladest ja linnadest kaugele maailma: Soome, Rootsi, Taani, Türgi, Leedu, Läti, Saksamaa, Inglismaa, Ameerika Ühendriikide, Makedoonia, Prantsusmaa ja Hispaania lavadele.
Rühma ühendab tugev seltsielu – laagritest ja stiilipidudest kuni spordiürituste ja reisideni. Kõige olulisem on aga see, et Savijalakesed tantsivad rõõmu pärast: rõõmu jätkub nii iseendale kõigile neile, kes nende etteasteid vaatama tulevad.
Pärimuspeol Baltica tantsivad Savijalakeste noorema segarühma tantsijad Pärnumaa tantse, et leida üles Audru rahvariiete taga peituv lugu ja pärimus. Pilli mängivad Hindrek ja Toomas.
TAMMIKU SEGAANSAMBEL
Juhendaja: Anu Kaljusaar
Tallinna Tehnikakõrgkooli Tantsuansambel Savijalakesed on rõõmsameelne ja hoogne tantsurühm, kelle liikmed hüppavad, tantsivad, laulavad ja mängivad alati heatujuliselt. Ansambel loodi juba 1967. aastal ning on tänaseks kasvanud mitmekülgseks kogukonnaks, kuhu kuuluvad Tallinna Tehnikakõrgkooli, teiste pealinna kõrgkoolide ja ülikoolide üliõpilased ning ka gümnasistid. Nende seas on nii päris algajaid kui ka kogenud tantsijaid ning pika tantsuteega vilistlasi – kokku üle saja tantsusõbra.
Savijalakesed hoiavad au sees eesti pärimustantse ja autoritantse, kuid armastavad vahelduseks katsetada ka teiste rahvaste tantsude ja erinevate stiilidega. Aastate jooksul on nad osalenud nii üld- kui noorte tantsupidudel ning üliõpilaste festivalil Gaudeamus. Tantsusammud on viinud neid Eesti küladest ja linnadest kaugele maailma: Soome, Rootsi, Taani, Türgi, Leedu, Läti, Saksamaa, Inglismaa, Ameerika Ühendriikide, Makedoonia, Prantsusmaa ja Hispaania lavadele.
Rühma ühendab tugev seltsielu – laagritest ja stiilipidudest kuni spordiürituste ja reisideni. Kõige olulisem on aga see, et Savijalakesed tantsivad rõõmu pärast: rõõmu jätkub nii iseendale kõigile neile, kes nende etteasteid vaatama tulevad.
Pärimuspeol Baltica tantsivad Savijalakeste noorema segarühma tantsijad Pärnumaa tantse, et leida üles Audru rahvariiete taga peituv lugu ja pärimus. Pilli mängivad Hindrek ja Toomas.
TANTSUANSAMBEL TUISULINE NAISRÜHM 3 JA NAISRÜHM 4
Juhendaja: Teele Hein, Kätlin Erbe, Monika Tomingas
Tuisuline loodi 1951. aastal. Meie tantsurepertuaar on mitmekesine, sisaldades nii autori- kui pärimustantse. Rõivaste puhul on kihelkonna valikul lähtutud endiste ja praeguste juhendajate kodukandist või esivanemate päritolust. Naisrühm 3 ja 4 kannavad pikaaegse juhendaja Ott Valgemäe sünnikoha järgi valitud Martna kihelkonna rahvariideid. Seetõttu esitame ka Läänemaa piirkonna pärimust.
TANTSUANSAMBEL TUISULINE NAISRÜHM 5 JA TANTSUANSAMBEL TUISULINE TÜDRUKUTERÜHM KOOSTÖÖS TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMIGA
Juhendaja: Monika Tomingas, Teele Hein, Kätlin Erbe, Maire Jõenurm
Tuisuline loodi 1951. aastal. Meie tantsurepertuaar on mitmekesine, sisaldades nii autori- kui pärimustantse. Naisrühm kannab Kihelkonna ning tüdrukute rühm Kuusalu rahvarõivaid. Sama piirkondade pärimusest on kokku seatud ka meie esinemiskava.
TARTU UKRAINA RAHVALAULURING NADIIA (LOOTUS)
Juhendaja: Janika Oras
Tartu ukraina rahvalauluring Nadiia (Lootus) sai kokku 2022. aastal, varsti pärast sõja algust, et laulda ukraina rahvalaule, toetada lauluga Ukrainat ja hoida lootust südames. Laulame põnevaid mitmehäälseid laule Ukraina eri piirkondadest ja selle kõrval ka armastatud rahvalikku repertuaari, mängime rituaalseid laulumänge ja tantsime seltskonnatantse.
TORI TORUD
Oleme juba ammused tuttavad, kes tulid tänavuse Baltica jaoks kokku selleks, et jagada teistega oma kiindumust torupilli vastu. Meie nimi viitab sellele, et mängime Pärnumaalt Tori kandist pärit lugusid. Et torupill ja labajalaviisid käivad kokku nagu sukk ja saabas, toome kuulajateni kimbu Tori labajalaviise ning muidugi palume kōiki ka tantsupõrandale. Pilli puhuvad Aita Teigar, Kadri Allikmäe, Kristi Pumbo.
TÕSTAMAA PÄRIMUSHUVILISED
Juhendajad: Margit Salmar, Ivi Kask, Pille Avamets, Anu Randmaa, Mari Karon, Mari Lühiste
Tõstamaa Pärimushuvilised on Tõstamaa kollektiivide ühine pärimusrühm, kus kohtuvad lauljad, tantsijad, pillimehed ja käsitöölised. Kava keskmes on noored, kes lähevad kohalikku pärimust koguma. Esitame Tõstamaa kandi laule, tantse ja pillilugusid, jutustame lugusid ning tutvustame meie käsitöö eripärasid. Kanname Tõstamaa ja Varbla rahvarõivaste täiskomplekte ning Tõstamaa, Varbla ja Lihula seelikuid.
VÄIKE HELLERO
Juhendaja: Janika Oras
Väike Hellero on juba 30-aastane lauluseltskond, kellele regilaulude laulmine on loomulik elu osa. Jätkame suure Hellero (asutatud Tartus 1971) traditsioone ja laulame Eesti eri paikade k.a Setomaa regilaule, nende kõrval alati rõõmuga ka teiste soomeugri rahvaste laule.
VALGEVENE SELTS SPADKI
Juhendaja: Irina Hella Kolomiets
Spadtsina tähendab pärandit. Selts on loodud tänu Irina Hella emale ning enamus laule ongi ema Valentina Kolomiets (Aleksina) pärandus talle. Kannan oma laule lauldes lihtsaid valgevene naiste riided.
VÄRSKA NAISRAHVATANTSURÜHM LUSTILINE
Juhendaja: Janeka Leetma
Lustiline on rõõmsameelne ja energiline naistest koosnev rahvatantsurühm, keda ühendab armastus eesti pärimuse, tantsu ja ühisloomise vastu. Setomaa südamest võrsunud Lustiline toob Baltica pärimuspeol vaatajate ette seto pärimustantsud.
Rühma iseloomustab särtsakas esituslaad, ühtehoidev vaim ja lustlik energia, mis kandub edasi publikule. Lustiline ei ole pelgalt tantsurühm – see on sõpruskond, kus väärtustatakse koostööd, loomingulisust ja rõõmu liikumisest.
VIGALA FOLKLOORISELTS KIITSHARAKAD
Juhendaja: Krista Tõldmaker
Folklooriselts Kiitsharakad kogub ja hoiab elus oma kandi - Vigala kihelkonna - pärimust: rahvarõivaid, pillilugusid, tantse, regilaule, laulumänge, kombeid, toite, käsitööd. Samuti oleme oma hingeasjaks võtnud pärandmaastiku, Vana-Vigala hiiekoha.
Karmoška on tuntud tantsu-ja lustipill, aga kas ka väikekannel võib kutsuda tantsupaarid labajalga keerutama? Oma silm ja kõrv on kuningas!
VITALY RYBAKOV - MARI PÄRIMUSMUUSIKA ESITAJA
Olen mari meeslaulja ja pärimusmuusika hoidja. Minu esituses kõlavad ehedad rahvaviisid karmoška saatel. Kannan uhkusega autentset mari rahvarõivasärki, mis on Marimaal käsitsi valmistatud linasest kangast ning kaunistatud traditsiooniliste käsitöötikanditega. Jalas on käsitsi valmistatud täisnahast mustad saapad.
ÕITSILISED
Juhendaja: Marge Lumisalu, Jaak Eamets, Jaak Känd
Kava "Õitsilised" on kokku pandud just Baltica festivaliks. Lauluansambel Nõianeitsid ja õpilased-jutuvestjad ning muinasjututaat Jaak pajatavad naljandeid ja muinasjutte, mis on seotud hobuste ja õitsilkäimisega. Laulame Õitsisängid (Tori kihelkond) ja Hobuselaul ning mängime Hobusemängu.