Balticale on oodatud laul, tants, pillimäng, käsitöö (sh rahvarõivad), keel, uskumused, jutuvestmised, kombed, toit, mäng jne. Ootused valitud repertuaarile (“repertuaari” all peame siinkohal silmas ka nt toiduretsepte, käsitöövõtteid jms) on:

• esindab mingile kultuuriruumile või piirkonnale omast traditsiooni ja/või
• esindab mingit selget ajastut, uuemast repertuaarist rääkides võiks tingimuseks olla, et traditsioon on kogukonnas kestnud vähemalt kolm inimpõlve;
• repertuaar on stiliseerimata va lavastusvõtted, mis aitavad pärimusel end avada teemat mitte tundvale publikule, kuid ei moonuta selle peamist sisu;
• oluliseks põhimõtteks on allikapõhisus ja -kriitilisus.

Balticalt Balticale käib kaasas küsimus, kas üks esineja või kollektiiv peaks korraga suutma teha kõike: kandma sama piirkonna ja ajastu rõivaid, mille lugusid mängib samadel pillidel kui ajalooliselt jne. Jah, see on ideaal. Ent põhimõte on, et iga Baltical esineja tunneb vähemalt ühte eespool nimetatud žanrit (laul, tants, pillimäng, rahvarõivad jne), kuid mõne žanri puudumine iseenesest ei ole põhjuseks Balticalt kõrvale jääda. Loe lähemalt >> Quo vadis, Baltica (2024)

RAHVALAUL

• Traditsioonilised sõnad ja viis.
  Ootame Baltica peole lauluesitusi, kus koos kõlavad sõnad ja viis pärinevad enamvähem samast piirkonnast.
• Traditsiooniline esitus:
  – laul ei ole teadlikult seatud;
  – esitamisel valitakse sobiv hääleregister;
  – laule esitatakse peast;
  – regilaule ja ringmänge lauldakse ilma pillisaateta.

PILLIMUUSIKA

• Baltica väärtustab töötlemata ja stiliseerimata rahvamuusikat.
• Esitatakse folkloorset repertuaari, tuginedes pärimuslikele allikatele ja järgitakse traditsioonilist esteetikat ja esitusstiili, sh rahvapäraseid seadmisvõtteid.
• Baltica soosib ajaloolisi tantsu-, laulu- ja pillimängutraditsioonile omaseid esituskoosseise. Eesti rahvapillimuusika puhul tähendab see eelkõige üksikmängijaid või ka väiksemaid ansambleid. Koosseisu suurus pole otseselt piiratud, kuni hoidutakse kunstilisest arranžeerimisest. Kava esitatakse tervikuna peast.
• Baltical esinetakse ajaloolistel akustilistel rahvapillidel, st põlvkondade jooksul rahvamuusikas juurdunud pillidel. Eesti ajalooliste rahvapillide hulka ei loeta Baltical näiteks uusimaid kultuurilaene, nagu ukulele, kastitrumm (cajun). Muusika ettekandmisel ei kasutata elektriliselt võimendamist vajavaid pille.
• Baltica väärtustab rahvamuusika stiililist mitmekesisust ja paikkondlikke eripärasid. Eriti soositud on seetõttu kindlale piirkonnale, ajastule ja/või pillile omasest repertuaarist koosnevad, funktsionaalsed etteasted.

PÄRIMUSTANTS

• Lähtudes nii tantsu kui žanri eripärast kui ka üldistest Eesti pärimustantsumaastiku suundumustest on Baltical tantsu osas eriline rõhk allikakriitilisusel. Eeskätt on oodatud asjatundlike publikatsioonide ja/või oskuslik arhiivimaterjalide kasutus. Suulise (eeskujupõhise visuaalse ja kehalise) pärimuse ja/või audiovisuaalsete allikate (videod) korral on oluline teada nende päritolu, tausta jne. Sama infot peaksid kinnitama ka teised allikad.
• Tantsumaneer. Ootus on eheda, elava, orgaanilise, naturaalse ja veenva tantsumaneeri järele või vähemalt püüdlusele selle poole. See võib olla väljakutseks valdavalt lavarahvatantsuga tegelevatele rühmadele. Pärimusliku tantsutehnika märksõnad: tantsuvõtte valik ja variandid, sammu tüüp ja tehnika, kehahoid, miimika, tantsu alustamise ja lõpetamise loomulikkus.
• Veenev esitus. Materjal on selge, ruumi on individuaalsele variatiivsusele ja improvsatsioonile.
• Stiliseerimata tantsud: tantsutekst on tervik ja esitatakse traditsioonilises järjekorras, jooniseid ei ole muudetud.

RAHVARÕIVAD

• Ajastu- ja repertuaarikohasus. Rõivas peaks pärinema kas siis rahvarõivaste eelsest ajast, rahvarõiva ajast või hilisemast ajast. Alati võib valida ajastu, mis kollektiivi repertuaari kõige enam iseloomustab või siis sellise, mis osa repertuaariga sobib.
• Võimalusel kasuta rahvarõivaid. Tulenevalt sellest, et Eestis on rahvarõivad 150 aasta jooksul kujunenud meie rahvust ja identiteeti iseloomustavateks esinemisrõivasteks, on rahvarõivad alati parim valik, seetõttu ärgitame ja julgustame kõiki kollektiive endile ühe esinemisrõivana rahvarõivaid hankima/valmistama; eriti neid, kes Eestit ka mujal maailmas esindada soovivad.
• Rõivaste kandmine traditsioonilisel viisil. Kes võtavad kanda Baltical rahvarõivaid, peaksid seda tegema traditsiooni kohaselt ja nii, nagu valdkonnas on praeguseks põhimõtted kujunenud. Selles osas võib julgelt nõu küsida Baltica rahvarõivaekspertidelt.

Kas tekkis küsimusi? Küsi alati julgelt abi meie ekspertidelt >>