Põhja-Rumeenias Vatra Dorneis 1977. aastal loodud ansamblis käivad koos 7-20-aastased lapsed ja noored. Ansambli repertuaar koosnebDorna ja Rumeenia ajalooliste regioonide seitsmest populaarsest tantsude seeriast, mille juurde kantakse igale piirkonnale vastavaid rõivaid, mängitakse autentseid rahvapille ja lauldakse neile piirkondadele iseloomulikke laule. Plaiurile Dornelor ansambli etteastetes on saatnud suurt edu talviste kommete ning tavadega seotud laulud ja tantsud: jõululaulud, Hobuse tants; Maski tants; Karu ja mustlase tants; Hirve ja kitse tants ja mitmed teised. Ansamblit juhendab Vasile Morosan. 

Rati (tõlkes „vanker“) on pärit Kagu-Lätist Jēkabpilsist. 2010. aastal loodud ansambel koosneb peamiselt keskealistest folklooriarmastajatest, kes enamasti laulavad, aga mängivad lisaks ka traditsioonilisi rahvapille, tantsivad ning tunnevad huvi läti pärimuse vastu. Rati südameasjaks on Krustpilsi, Jēkabpilsi ja ajaloolise Selonia piirkonna pärimuse säilitamine ning populariseerimine. Samuti tutvustavad nad Krustpilsi rahvarõivaid ja rahvakalendri aastaringi. Liikmed ise armastavad end tutvustada lausega: „Kus ma varem käisin ise, sinna viib mind nüüd rati ehk vanker.“ Ansambli juhendaja on Aīda Bikauniece. 

Autentse folkloori rühm Diado Dragoi on oma ainulaadsuses pärliks mitte ainult Shumeni regioonis, vaid üle kogu Bulgaaria. Ansambel loodi aastal 1960 eesmärgiga uurida, säilitada ja populariseerida oma regiooni autentset folkloori. Kogu selle aja jooksul on ansambli tegevuses osalenud mitusada inimest vanuses 10-70 eluaastat. Nende humoorikates ja kaasahaaravates pärimuskavades on kesksel kohal erinevad tavad: „babinden“ ehk vanaema päev, kukeri-sandid, pime nukk, väimehe habeme ajamine, jaanipäev, pulmasild, Dragoevo pulma esmaspäev jpm. Just Dragoevo pulma esmaspäeva traditsioonide tutvustamisega on rühm nomineeritud UNESCO inimkonna meistriteoste nimistusse (living human treasure). Folkloorirühma juhendaja on Krasimir Savov. 

Folklooristuudios Garataka on ühendanud oma jõud seitse Riia ja selle lähiümbruse perekonda. Liikmete sooviks on õppida tundma oma pärimuskultuuri ja traditsioone, mida lastele edasi pärandada. Stuudios osalejad õpivad erinevate Läti piirkondade laule ja tantse, samuti mängivad nad rahvapille ning valmistavad neid ise. Garataka huvi ulatub aga veelgi kaugemale. Lisaks teevad nad ühiselt traditsioonilisi põllutöid, nt sirbiga rukkilõikus, kirjutavad üles lugusid jutuvestjatelt ja õpivad muid esivanemate töid, nt parve ehitust. Garataka juhendaja on Asnate Rancāne.  

Folklooriansambel Rags (tõlkes „sarved“) tegutseb Põhja-Leedus Pasvalysi linnas alates 2001. aastast. Selle liikmed on igapäevaselt erinevates valdkondades töötavad inimesed, kes kogunevad proovideks Pasvalysi kultuurikeskusesse kõikjalt Aukštaitija piirkonnast. Rags esitab Pasvalyse ja Põhja– Aukštaitija laulu-, tantsu- ja suulist pärimust ning tavasid. Eriti olulised on nende jaoks Leedu mitmeosaliste laulude (sutartinės) populariseerimine ja tutvustamine. Nad on oodatud külalised igal folklooriüritusel Leedus, aga ka võõrsil. Ansambli kvaliteetset tegevust ning juhendaja tööd on väärtustatud kõrgelt ka riiklikul tasandil. Rags’i juhendaja on Daiva Adamkaviciene. 

Suomalaisen Kansantanssin Ystävät (Soome Rahvatantsu Sõbrad) ühendab 35-t rahvatantsu seltsi ja ligikaudu 2500 liiget. SKY alustas oma tegevust 1901. aastal Helsingi ülikooli juures ja selle eesmärgiks on pärimustantsualase teabe kogumine, uurimine ja elustamine, pidades seejuures oluliseks ka rahvariideid, kombeid ning rahvamuusikat. Baltica pärimuspeol tantsivad nad Ida-Soome ja Karjala tantse.

Pooled tantsudest on pärit aladelt, mis olid enne Teist maailmasõda Soome koosseisus (Viipuri, Sortavala) ja teine pool Karjalast – seega aladelt, mille vahel vanasti kultuuripiiri ei olnud.