1987. aastal sai alguse Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu Baltica, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festivali ideoloogia lähtub UNESCO folkloorikaitse prioriteetidest.
3.-7. juunil 2026. aastal on rahvusvaheline pärimuspidu taas Eestis. 4. juunil toimuvad maapäevad Amblas ja Sondas ning 5.-7. juuninil seab end Tallinnas sisse pärimusküla. Sellesuvine Baltica pärimuspidu toimub juba 38. korda ning selle teema on “Uut ja vana!” (Presenting the past!).
Baltica festivali teeb eriliseks selle sisu – ehe paikkondlik pärimus. Peolt võtab osa kõikjalt Eestist ligikaudu 2000 osalejat, kelle päritolu reedavad nende paikkonnale ainuomased rõivad, tantsud, pillilood, laulud, käsitöö, toit ja keel.
Pärimus on kõikidele ligipääsetav ja jõukohane. Baltica pärimuspidu loodab, et nii mõnegi festivali tavakülastaja põline juur tema sees võrseid ajama hakkab ning kihutab takka oma paikkondlikku eripära avastama.
VÄRSKED UUDISED
OSALE BALTICA INFOTUNNIS
Baltimaade suurim rahvusvaheline pärimuspidu Baltica sai alguse 1987. aastal ning
BALTICA PÄRIMUSPEOL JAGATI PÄRIMUSPREEMIAID
Rahvusvahelise Baltica pärimuspeo avakontserdil 2. juunil Tallinnas Tornide väljakul tunnustasid Eesti
VABARIIGI PRESIDENT ALAR KARISE TERVITUS
Head pärimuse hoidjad, austajad ja sellest õppijad, mida enam