31. maist – 4. juunini leiab Eestis aset Baltimaade suurim rahvusvaheline pärimuspidu Baltica, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise. 1. juunil toimuvad pärimuspäevad Räpinas ja Vargamäel ning 2.-4. juunini seab end Tallinnas Tornide väljakul sisse pärimusküla. Sellesuvine Baltica pärimuspidu toimub juba 35. korda.
Kogu Eesti peopesal
Baltica festivali teeb eriliseks selle sisu – ehe paikkondlik pärimus. Tänavuselt peolt võtab osa kõikjalt Eestist ligikaudu 1000 osalejat, kelle päritolu reedavad nende paikkonnale ainuomased rõivad, tantsud, pillilood, laulud, käsitöö, toit ja keel. Lisaks folklooriga tegelejatele esindavad oma piirkondi Kihnu Kultuuriruum, Vana-Võromaa saatkond, Mulgi Kultuuri Instituut ja Viru Instituut. Nii võib iga uudishimulik julgelt ligi astuda, et omandada algteadmisi võru, kihnu, mulgi või lüganuse murdekeeles. Tavakülastaja jaoks on selles värvikirevas virvarris orienteerumiseks jagatud pärimusküla erinevateks Eesti piirkondadeks. Lisaks astuvad vähemusrahvuste alal oma päritolumaa folklooriga üles Eestis elavad udmurdid, mordvalased, ingerisoomlased, valgevenelased, juudid ja paljud teised.
Mälumängust Bulgaaria santideni
Piirkondlike lavade ajakava mahutab enda kõrvale ka muid põnevaid pärleid. Nii saab oma pärimusalased teadmised proovile panna Marju Kõivupuu ja Tarmo Tiisleri poolt juhitud mälumängus, haarata kodust pill näppu ja mängida koos teiste rahvamuusikutega pillimeeste jämmil, õppida setode tantse, laulda regilaule, tantsida tantsuklubis 19.-20. sajandi külapidude tantse, mängida laulumänge, tuulutada rahvarõivaid või lauda vanaemade hiirekõrvul lauluvihikust peolaualaule. Kavast leiab ka piiritaguseid külalisi: folkloorirühmi Bulgaariast, Lätist, Rumeeniast, Leedust ja Soomest.
Pärimus tõmbab kaasa!
Tänavuse Baltica teemaks on “Pärimus tõmbab kaasa!” – võtkem kõigest julgelt osa ning laskem end pärimusel kaasa tõmmata, sest ehedal külapeol pole piiri osalejate ega esinejate vahel. Pärimus on kõikidele ligipääsetav ja jõukohane. Baltica pärimuspidu loodab, et nii mõnegi festivali tavakülastaja põline juur tema sees võrseid ajama hakkab ning kihutab takka oma paikkondlikku eripära avastama.