Täna saavad hoo sisse Baltimaade suurima pärimusfestivali Baltica pealinnapäevad, millest võtab osa üle 100 folkloorirühma ja üksikesineja üle kogu Eesti. Peale selle rõõmustavad meid väliskülalised Mehhikost, Tšehhist ning muidugi Lätist ja Leedust.
Tallinna Harjumäele ja Komandandi aeda kerkib pärimusküla, kus looklevad käsitöö-, teadmiste- ja toidutänav, mille vahele mahutavad end rahvaste nurk, noorte nõlv, tantsuplats, vaba lava, pillimeeste nurk, laat ning isegi külakõrts ja kaks suurt lava. Tihedas päevakavas on ruumi arvukatele kontsertidele, ligi 50 õpitoale, jutuvestmisele, näputööle, ühisele tantsimisele, laulmisele ja pillimängule. Kireva ajakava hulgast leiab aga ka terve rea teemakontserte ja erisündmusi. Lõviosa sellest tihedast ja mitmekülgsest programmist saab nautida täiesti priilt!
Pärimuspidu avab oma väravad reedel, 5. juunil kell 14 Harjumäe laval, kus peolisteni toovad oma tervituse kultuuriminister Heidy Purga ja Tallinna linnapea Peeter Raudsepp. Õhtul kell 18 näeme esitlust täiuslikest ja eeskujulikest rahvarõivakomplektidest, mis jäid silma Baltica maakondlikelt eelpidudelt ning kell 21 koguneme Rootsi-Mihkli kirikusse, et lasta kõlada pärimuse pühalikumal ja ajatumal poolel.
Laupäeval selguvad Harjumäe laval folkloorivaldkonna aastapreemiate, pärimuskultuuripreemia PÄKU ning Teotugi ja Toropi preemia laureaadid. Tunnustused annavad üle Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Kristi Pumbo ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Olav Ehala.
Kahel (hilis)õhtul, reedel ja laupäeval, toimuvad Harjumäel pillimeeste jämm ning tantsuklubi, mis kestavad kuniks raugeb ramm ja silm vajub looja.
Pühapäeval kell 15, pärast kontsertide ja töötubade lõppu, suundub festivalirahvas ühtses rongkäigus Harjumäelt Salme Kultuurikeskusesse pitsballi pidama.
Baltica pärimuspeolt leiab huvipakkuvat nii kogenud pärimuse gurmaan kui alles tärkava huviga uudistaja, noor kui vana, kukk ja kana. Nii võib Balticalt koju minna värskelt õpitud lõõtspillilooga, peas ketrava labajalalauluga, kehasse talletunud tantsukeerutusega, murdekeelse sõnaga või hoopiski maroko kohvi ja mokša pliini maitsega keelel.
Mis teeb Baltica festivali ainulaadseks?
Baltica festivali teeb eriliseks selle sisu – ehe paikkondlik pärimus. Festival lähtub põhimõttest, et põlvest põlve edasi antud folkloori tuleb hoida hääbumise eest ja väärtustada nii, et see on esitatud võimalikult ehedal ja moonutamata kujul, tõstes esile paikkondlikud eripärad ning säilitades traditsioonide terviklikkust. Baltimaade ühine folkloorifestival toimub tänavu juba 38. korda ning Eestis igal kolmandal aastal.
Baltica pärimuspeo kavaga saab tutvuda festivali kodulehel > baltica.ee.
Baltica 2026 pealinnapäevad on osa Tallinna Vanalinna Päevade programmist.