SONDA MAAPÄEVA OSALEJAD 2026
ARHAILISE MEESTELAULU ANSAMBEL LÜÜ-TÜRR
Juhendaja: Tiit Saare
Lüü-Türr on 2012. aastal Harjumaal Arukülas asutatud arhailise meestelaulu ansambel, mille liikmete jaoks on kõige südamelähedasem regilaul. Lauldakse peamiselt regilaule Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ning lorilaule üle kogu Eesti.
aasta sügiseltekkis Tiit Saarelja Jako Reinastel mõte hakata Aruküla Rahvamajas läbi viima meestelaulutubasid. Lauluhuvilisi mehi tuli kohale esialgu kaks, kuid jutt laulutubadest levis ja varsti oli mehi juba kümmekond.
Meestelaulupundile nime otsides jäi pilk pidama rahvapärastel linnunimedel. Neist kõige põnevam oli Lüü-Türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest. Pärit on see Lüganuselt.
Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav tunne on võimas ja alati on tore laulurõõmu ka teistega jagada.
Foto: Rene Jakobson
FOLKLOORIANSAMBEL SUPRJADKI
Juhendaja: Marina Kuvaitseva
Folkloriansambel Suprjadki esitab Eesti-Vene piiriala rahvaste laule – vene, eesti, isuri ja vadja pärimusmuusikat. Ansambel esineb nende rahvaste ehtsates rahvarõivastes. Kontsertidel ja muusikalistes etendustes ärkavad ellu vanad kalendri- ja peretraditsioonid. Suprjadki on osalenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel ning pälvinud Kultuurifondi preemiaid traditsioonilise kultuuri hoidmise eest.
FOLKLOORIANSAMBEL TUULELUULE
Juhendaja: Nadežda Moskaljova
Folklooriansambli eesmärk on säilitada ja edendada traditsioonilist eesti ja vene rahvakultuuri. Siin kogunevad noored, kellele meeldivad rahvalaulud, folkloor, vanad kombed ja ehe rahvakunst. Folklooriansambli repertuaaris on rahvakalendri tähtpäevade laulud ja kombestik, vene ja eesti rahvalaulud, vanad peretraditsioonid ja rahvamängud. Ansambel on tegutsenud juba 22 aastat.
FOLKLOORIKLUBI MAATASA
Juhendajad: Halliki Pihlap ja Helin Pihlap
Tartu Folklooriklubi Maatasa alustas tegevust 2013. aastal ning tutvustab Lõuna-Eesti pärimust eri vormides: laulud, tantsud, pillilood, rahvajutud, mängud, rõivad jne. Maatasa koosseisus on pea 40 noort, kes kõik laulavad, tantsivad ja mängivad pilli. Maatasa nimi on kahetähenduslik: maatasa kui maadligi, mis viitab rühma soovile minna juurte juurde ja tutvustada pärimust võimalikult ehedal kujul, teisalt on võetud vabadus anda lauludele ja viisidele juurde omapoolne nägemus – maatasa kui pihuks ja põrmuks. Tänavuse Baltica raames on fookus võetud päris lõunapoolsetele piiriäärsetele kihelkondadele – kavas on pillilood, tantsud, laulud ja laulumängud Urvaste, Sangaste ja Helme kihelkondadest.
KADRINA KADRID JA PIKA TÄNAVA KANNELDAJAD
Juhendaja: Kadri Mägi
Kadrina Kadrid on Lääne-Virumaalt pärit regilauluansambel, kes sai esimest korda kokku Kadrinas 24 aastat tagasi. Sestsaadik oleme ajanud oma asja, keskendudes suuresti Kadrina kihelkonna regilaulude elusaks laulmisele. Pika tänava kanneldajad on Rakvere naiste seltskond, kes alustas väikekandle õppimist aasta tagasi. Meie kõige esimene ülesastumine publiku ees oli aasta tagasi Lehtses eelmisel Lääne- Virumaa rahvamuusikapäeval ning sügisel tehti Baltica debüüt koos Kadrina Kadridega Väike-Maarjas.
KIVIÕLI KUNSTIDE KOOLI ÕPILASTE ANSAMBEL
Juhendaja: Sten Aamer
Kiviõli Kunstide Kooli õpilaste ansambel on koos käinud alates selle aasta jaanuarist. Pillidest kõlavad kitarrid, mandoliinid, viiulid ning karmoska.
KIVIÕLI NAISRAHVATANTSURÜHM TUHKALI JA LÜGANUSE MEMMED MINNID-MANNID
Juhendaja: Helju Veedam
Tantsurühm Minnid-Mannid tähistasid möödunud aastal oma 35. aastapäeva. Rühma liikmed on olnud läbi aegade kohusetundlikud ja aktiivsed. Esinetud on selle aja jooksul palju. Memmed kannavad Lüganuse rahvariideid. Repertuaari kuuluvad vanad seltskonnatantsud, pärimustantsud, aga ka oma rühmajuhi seatud ja loodud tantsud.
Naisrühm Tuhkali on kunagise Kiviõli rahvamaja naisrühma järglane. Tuhkali nime sai rühm 15. aastat tagasi ning ülesastumisi on selle aja jooksul olnud hulgaliselt. Tantsijaid on Tuhkalis 12 ja Baltica Sonda maapäeval kannavad nad Viru Jaagupi rahvariideid.
Rühm võttis Baltica pärimuspeost osa ka 2023. aastal.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE KOOLI PÄRIMUSRING
Juhendajad: Anni Müller, Vaili Viirlaid ja Hanna-Liisa Kuusik-Maala
Kohtla-Järve Järve Kooli pärimusring alustas oma tegevust 2025/2026 õppeaastal, koostöös Virumaa muusikute Anni ja Martin Mülleriga. Ikka selleks, et pärimusrada meie koolis oleks ehe ja mitmekülgne, sisaldades laulu-, tantsu- ja pillimängu. Meie soov on rikastada kohalikku kultuuriruumi, hoida kodukoha traditsioone ning edendada piirkonna kultuurielu. Pärimusring toetab Järve Kooli kandleringi tegevust ning pikaajalise kooli rahvatantsupidude traditsiooni hoidmist, aidates luua ühtset tervikut rahvakultuuris.
LÜGANUSE KANDI RAHVAS
Juhendajad: Merike Hobolainen ja Maris Kriisa
Baltica raames ühendavad oma jõud naisrahvatantsurühm Omasoodu, segarühm Lampjalakesed ja Lüganuse kapell. Koos hoiame ja väärtustame Põhja-Eesti rikkalikku pärandit, tantse ja muusikat ning lisaks Balticale jagame seda 2026. aasta suvel ka Europeade festivalil. Me kanname uhkusega oma kodupiirkonna Lüganuse, Alutaguse ja Viru-Nigula rahvariideid ja näitame, et iga rõivakomplekt on omamoodi kunstiteos ja igal piirkonnal on midagi omast ja iseäralikku.
MEMMEDE TANTSURÜHM VÄRTEN
Juhendajad: Helgi Kopliorg
Virulane naisrühm on Kohtla-Järve Kultuurikeskuse RTA Virulane üks rühmadest. Hetkel on põhirõhk folkloorsetel -ja seltskonnatantsudel. Jõhvi Memmede rühm Värten tegutseb Jõhvi Pensionäride Ühenduse juures ja seal tantsivad rõõmsameelsed ja krapsakad prouad. Reeni Painik on mitmekülgne ja hinnatud muusik, kes on meiega liitunud selle projekti raames. Tema repertuaaris on lisaks tantsude saatele laule ja pillilugusid ka oma perepärandist.
REGILAULUANSAMBEL SILMALINE
Juhendaja: Pille Nagel
Regilaulu ansambel Silmaline on oma nimeks võtnud nüüdseks aktiivsest kasutusest kõrvalejäänud sõna, mis tähendab silmatäit niiti või lõnga. Tikime tänapäeva elukangasse regilaule. Kuna kokku saame Iisakus ja enamus meist siin elab, siis kõige rohkem on meil lauluvaras Iisaku ja Jõhvi kihelkondade regilaule. Arvesse võttes meie ansambliliikmete juuri, leidub meie repertuaaris Narva piirkonna ning Vadja- ja Isuri laule. Ka kohalike laulumängude seast oleme hästi ära unustatud põnevikke ära õppinud.
SONDA RAHVAMAJA NAISANSAMBEL SOLANA
Juhendaja: Maret Salk
SoLaNa nime all tegutseme aasta aega. Enne olime lihtsalt Sonda rahvamaja naisansambel. Alustasime oma tegevusega 2020 aastal, kolm naist ja juhendaja Tiit. Täna on meie juhendajaks Maret Salk. Esitatav repertuaar on seinast seina. Oleme osalenud mitmetel lauluvõistlustel.