LAUPÄEV, 4. JUUNI

PÄRIMUSPIDU VÄIKE-BALTICA

Väike-Baltica pärimuspidu on osalusfestival. See tähendab, et varugem aega kogu päevaks, kõikideks ettevõtmisteks, kavandatud ja isetekkelisteks ülesastumisteks, planeeritud ja juhuslikeks kohtumisteks. Pärimus on loodud elama meie keskel, meie sees, mitte lavalaudadel. Olgu pärimus meie eluviis ja meie ise pärimuse kandjad.

Päeva jooksul toimub pärimusmuusikutele, -tantsijatele, -lauljatele, jutuvestjatele ja suurtele ning väikestele pärimushuvilistele hulgaliselt tegevusi. Igaüks leiab oma!

Kõikidele huvilistele avavad käsitöötubade uksed Liis Burk, Eve Mahhov, Kätli Saarkoppel, Margus Rebane, Alliki Oidekivi, Velli Saabas, Julika Roos, Vivika Sopp, Nataliya Sukhorukova, Lembe Maria Sihvre, Peeter Sihvre, Katrin Luke ning klubi Raudrohi naised.

AJAKAVA

10.30-11.15 Rongkäik (Viru värav – Raekoja plats – Tornide väljak)
11.15-11.30 Pärimusküla avamine (Tornide väljak)
11.30-12.30 Pärimustantsude õpituba, eestvedajad Kristiina Siig ja Leesikad
11.30-12.45 Juunijämmi proov
13.00-13.45 Juunijämm, eestvedajad Krista Sildoja ja Ott Kaasik
14.00-15.15 Regilaulutuba, eestvedajad Janika Oras ja Väike Hellero
14.45-15.30 Juunijämm Raekoja platsi laval
15.30-16.30 Jutuvestjate mõõduvõtt
15.30-16.30 Ukraina laulude õpituba, eestvedaja Janika Oras
16.30-17.45 Tantsulaulud, eestvedajad Ülemakstud Rentslihärrad
18.00-19.30 Muusikute mõõduvõtt, eestvedaja Lauri Õunapuu
19.30-21.00 Peolaualaulud, eestvedajad Jaan Sarv ja korporatsioon Rotalia meeskoor

Lisaks:

11.00-21.00 Avatud käsitöötoad, ühes õpitoas osalemise tasu 2 eurot/inimene.
Muusikute sooloesinemised, tänavakontserdid
Kaitsevõrkude punumine Ukraina heaks

MIS PÄRIMUSPEOL TOIMUB? 

10.30-11.15 RONGKÄIK

Läbi vanalinna kulgevasse rongkäiku on oodatud kõik pärimuspeost osavõtjad. Rongkäigus laseme kõlada pillilugudel ja lauludel. Kuulgu kogu pealinn – siit me tuleme! Teekonnal teema vahepeatusi, kus mängime ühe pilliloo ja tantsime. Pikema peatuse teeme Raekoja platsi pealaval kl 11, kus esitame 2-3 lugu. Sealt suundume lõpp-peatusesse Tornide väljaku pärimuskülla. 

11.30-12.30 PÄRIMUSTANTSUDE ÕPITUBA

Õpituba on hea ettevalmistus, et saaks enesekindlalt keerutada jalga Juunijämmist osavõtvate pillimeeste pilli järgi – kell 13.00-13.45 Tornide väljakul ning kell 15.00-16.00 Raekoja platsil. Kui aga oma tantsuoskusega veel avalikkuse ette astuda ei julge, tule ja võta seda lihtsalt kui võimalust pärimustantsudega lähemat tutvust teha. Tutvume kindla- ja vabavormiliste tantsudega. Mis on mis ja milles seisneb erinevus? Õpime reinlendrit, kihnu tangot, kolmõpuari, ingliskat ja kupparimuorit. Õpitoas õpitud tantsumeloodiaid mängitakse Juunijämmil ja lisaks aitavad omandatud uued oskused kaasa minna ka teiste, vähem tuttavate lugudega. Õpituba viivad läbi Leesikate tantsijad ja pillimehed ning nende õpetaja Kristiina Siig.

Leesikad on Tallinna Prantsuse lütseumis tegutsev laste ja noorte tantsuansambel.

Kristiina Siig on rahva- ja pärimustantsu õpetaja. Pärimustantsus võlub teda lihtsuse keerukus ja isikupärased tantsumaneerid. 

13.00-13.45 JUUNIJÄMM

Pillimeeste ühismusitseerimine, rahvakeeli jämm, koondab igas vanuses pärimusmuusikuid, kel juba hea mänguoskus tagataskus ning kes on harjunud mängima ka kõrva järgi. Pillidevalik on eriilmeline – kokku sobivad mängima nii kandled kui kitarrid, viiulid ja saksofonid, rääkimata lõõtspillidest ja mandoliinidest. Koos võetakse ette meie pärimuse raudvarasse kuuluvad tantsu-, laulu- ja pilliviisid, muusikat tehakse seadmata kujul – kokkumäng sünnib “siin ja praegu”. Kõik esitused on ainukordsed ning kõlavad sellisena vaid sellel samal hetkel kokku tulnud seltskonna poolt.

Juunijämmil kõlavad pärimuslikud palad ning repertuaar koos nootide ning õpetusvideotega on üleval Jaanuarijämmi lehel: Juunijäämist osavõtmiseks valmista ette lood sektsioonidest “Pärimuslikud omamaised laulud ja pillilood” ning “Kõigile tuntud seltskonnatantsuviisid”. 

SAA TUTTAVAKS JÄMMI LUGUDEGA!

Jämmi veavad eest Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, vabariikliku Jaanuarijämmi vedajad Krista Sildoja (viiul) ja Ott Kaasik (kitarr).

Krista Sildoja ja Ott Kaasik on koosmänguvankrit rahvamuusikas vedanud juba rohkem, kui veerandsada aastat. Nende koostöö algas 1990ndatel üheskoos Viljandi Kultuuriakadeemias õppides ning Eesti ETNO ja Pärimusa noortelaagrites viiuldajate koosmängu juhendades. Mõlemad on tegusad pilliõpetajatena tänaseni ning omavad hulgaliselt kogemusi rahvapärase koosmusitseerimise innustamisel.

Tänaselgi päeval on Krista ja Ott eest vedamas erinevaid üle-eestilisi pillimängujämme kui ka eeltulevat noorte laulu– ja tantsupeo rahvamuusikapeo ühismängimise osa. 

14.00-15.15 REGILAULUTUBA “RÄNNAKUD MAAL, VETEL JA TEISES ILMAS” 

Läbi aegade teel olles lauldud. Regilauludes jutustatakse sageli rännakutest – karmile sõjateele, tormisele merele, külluslikule imemaale, salapärasesse teise ilma, aga ka vennale naist tooma või lihtsalt õhtul oma koju. Otsige üles ja võtke kaasa oma teekonnalaulud, et saaksime teha põneva avastusretke ühte teistsugusesse maailma, kus ei lennatud lennukiga ega suheldud reaalajas üle ookeanide, vaid ületati vahemaid kas maad ja vett mööda liikudes või siis piirideta kujutlusvõime abil. 

Regilaulutuba veab eest Janika Oras koos Väike Helleroga.

Janika Oras on Väikse Hellero juhendaja ansambli algusest peale. Ta on pühendunud eesti laulutraditsiooni uurimisele, tutvustamisele ja õpetamisele. 


Väike Hellero on Tartu naiste regilauluansambel. Laulame eesti, seto ja teiste soomeugri hõimurahvaste vanu rahvalaule ja avastame nende põnevat mõtte– ja muusikamaailma. Oleme palju tuginenud Eesti Rahvaluule Arhiivi jäädvustustele ja otsinud võimalusi, kuidas jõuda arhiivimaterjali tõlgendades vana traditsiooni lähedase tulemuseni. Meid hoiab koos laulmisrõõm ja soov oma leide ja äratundmisi nii omavahel kui kõigi kuulajate-kaasalauljatega jagada 

15.30-16.30 JUTUVESTJATE MÕÕDUVÕTT

Valmista ette oma parimad-mahlakamad-põnevamad-müstilisemad-naljakamad jutud ning tule, pane ennast mängulises jutuvestjate mõõduvõtus proovile! Saab näha kes kelle üle trumpab!

15.30-16.30 UKRAINA RAHVALAULUDE ÕPITUBA

Õpime ja laulame ukraina vanemaid ja uuemaid rahvalaule. Laulmist veab eest Tartu ukraina rahvalaulude ring. Laulusõnad on kirjas ukraina ja ladina tähtedega. Suhtleme eesti, ukraina ja vene keeles. Kutsume laulma kõiki ukrainlasi!

TRÜKI VÄLJA: Ukraina laulude sõnad ja viisid

Українські народні пісні

Вчимо і співаємо старі й новіші українські народні пісні. Співи веде гурток української народної пісні в Тарту. Тексти пісень написані українськими та латинськими літерами. Спілкуємося естонською, українською та російською мовами. Запрошуємо всіх українців співати!

16.30-17.45 TANTSULAULUD

Eesti pea kogu lõppriimiline rahvalaul on seotud tantsudega, on üsna vähe uuemaid laule, mis ei oleks tantsitavad, ikka on uute viiside seas polkad, valsid, reinlendrid. Ka uutele ja moodsatele pilliviisidele on värsisepad omakeelseid sõnu juurde meisterdanud, mõnikord isegi niivõrd tabavaid, et vanu tantse on hakatud nimetama uute sõnade järgi. Kuidas aga lähevad sõnad ja kas tantsimise ajal neid laulda saab, seda näeme kohapeal. Tantsulaule võtavad eest Ülemakstud Rentslihärrad.

  1. Subota
  2. Pas d’Espagne
  3. Two-step
  4. Karoobuška
  5. Kolme paari
  6. 1-2-3-4-5-6-7
  7. Vengerka: “Kallimale”
  8. Krakovjak: “Mõisa Peeter ja Akuliina”
  9. Polka: “Marupini”
  10. Reinlender: “Ainult et nii armas”
  11. Reinlender: “Koluvere laat”
  12. Foks: “Lähme Emajõele sõudma”
  13. Labajalavalss: “Viiuli kael”
  14. Valss: “Piusa jõe kaldal”
  15. Polka: “Neegripolka”
  16. Sepp

Ülemakstud Rentslihärrade lugudesumma on settinud laule ning lugusid nii aegadest mil meie vanaemad-vanaisad ei olnud veel sündinud kui ka aegadest, mil nad olid juba ammugi sündinud, lauldes rõõmsal häälel koos naabertalu-Ülodega ehavalguses tunnetest ning paatosest nõretavaid kauneid laululookesi segiläbi kolkakülapalaganlike-risurentsliromantiliste suurteostega. Ent. Lõõts ja laul, laul ning lõõts segiläbi-üheskoos on tantsujalgade jaoks suurim rõõm mida me saame pakkuda! Ka kuulajale jääb midagi! 


Lauri Õunapuulaulud ja lood 
Tarmo Noormaalõõtsad 

18.00-19.30 MUUSIKUTE MÕÕDUVÕTT

Olgu sa laulu- või pillimees, mees või naine, noor või vana – oled oodatud meie rahvamuusikute mõõduvõtmisele. Osaleda on lubatud vaid eesti pärimusmuusika või -lauludega. 

Osalemiseks valmista ette:

  • kaks pärimusmuusika pala, millest üks on valsimõõdus, üks mitte valsimõõdus (polka, reilender, marss, regiviis vms) ning valitud paladest üks peab olema kindlasti laul (kas pillisaatega või ilma); 
  • kena ports labajalavalsse, mida läheb tarvis, kui jõuad välja lõppvooru. 

Esimene voor 

Iga osaleja esitab ühe valsimõõdus ja teise mittevalsimõõdus loo. Zürii hääletuse tulemusel esiletõusnud kolm säravaimat muusikut saavad end veelkord proovile panna, et selgitada välja päeva tublim tantsitaja, muusikute mõõduvõtu võitja. 

Lõppvoor 

Finaal kolme tublima vahel toimub labajalavalsside voor, kus lakmuspaberiks on tantsijad. Kolm finalisti mängivad või laulavad kordamööda üksteisele mängukorda sujuvalt üle andes, viis ei tohi katkeda, lugu ei tohi korduda ja tantsijad ei tohi seisma jääda. 

Eestvedaja Lauri Õunapuu – muusik, rahvamuusikaharrastaja ja hobifolklorist. Laiemalt tuntud ansamblitest Ülemakstud Rentslihärrad ja Metsatöll, ühtlasi Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees ja Eesti Vaimse kultuuripärandi nõukogu liige. 

19.30-21.00 PEOLAUALAULUD

Lookas peolaual leiab süldi, salati, kohvi, koogi, konjaki, veini ja muu hea-parema vahele alati ruumi ka mõne laulu jaoks. Eriti hästi mahub laul peolauale, mis pole niivõrd lookas, vaid pigem kasinapoolne. Mida kesisem peolaud, seda rohkem ruumi lauludele. Laul mahub ka lauale, mis polegi niiväga pidune, vaid pigem nukrapoolne – laul sobib nii lohutajaks kui ka tujutõstjaks. Egas laul peolauas loo veel laulupidu. Kui just peolauas ei juhtu olema laulupeorahvas, mil peolauast saab laulupeolaud. Juhtub ka laulupeorahvas peolauas laulu tegema, kõlab peolauas laulupeopeolaualaul. Egas peolauda ei tulda keelt väänama! Ikka laulma seda, mis parajasti hingel, meelel ja keelel – ilma hinnanguta, ilma aplausita – nii hästi või halvasti kui parajasti osatakse ja välja tuleb, mis pähe kargab ja valla pääseb. Peolauas kõlab ühtviisi hästi nii sünnipäevalaul, vanaisa lapsepõlve lemmiklaul, vaarisade sajandite tagune regitarkus, äraleierdatud estraad, kõrva ussitav popphitt, noore mehe kuraas, kui ka neiu kustumatu armuhüüd. Peolaualaul on aastakümnetega mällu sööbinud, memme hiirekõrvadega lauluvihikusse kirjutatud, pillikoti põhjas kortsunud laululehel, tudengi needitud kaantega nahkköitelises buršilaulikus, südametega palistatud pulmalaulikus või kriiskava ekraaniga telos, näpuviibutuse kaugusel. Peolauda juhtub teinekord ka põrguoreliks sõimatud lõõtsill, lärmakas kortsmoonik, malevaelu näinud kitarr või härdalt unistav suupill. Peolauas võib ju olla eeskava, kuid alati on spontaansust – juhtub ootamatusi, tuntakse kohmetust ja piinlikkust, kuid peamiselt siiski rõõmu, sest peolaualaul kõlab just nüüd ja praegu. Alati, kordumatult. Eestvedajad Jaan Sarv ja Rotalia mehed. 

Korporatsioon Rotalia meeskoor võib ju kõlada akadeemiliselt – on nad ometigi oma kuue tegutsemisaasta jooksul osalenud kõikidel laulupidudel, suurtel laulupäevadel, harjutanud tunde ja tunde kogenud dirigentide valvsa käe all, teinud hääleharjutusi ja tuupinud repertuaari. Siiski on nad esmalt ikkagi tudengid – täis uljust ja ulakust, teotahet ja saavutusvajadust. Nii mõnedki mered läbi sõitnud meesterivist võib külg-külje kõrval seismas leida nii tuupiva üliõpilase, hallipäise muusikakorüfee, mõned elukogenud malevlased ja merekarud, selgesõnalise juristi, kõrgelt haritud helilooja, taevaid vallutava itimehe, pärimust kandva rahvamuusiku ja keda kõike veel. Mehed – seismas Eesti eest – lauldes! Ja kui need mehed võtavad peolauda kaasa parimad sõbrad, naised-lapsed, lõõtsad-kitarrid, vanad lauluraamatud, värsked laululehed ja hulganisti head tuju, siis laul ei lakka ning hoov rõkkab! 

PILLIMEESTE SOOLOKONTSERDID

Võimalus registreeruda soolokontserdiks. Iga esineja saab 15-20 min esinemisaega. 

PILLIMEESTE TÄNAVAKONTSERDID 

Võimalus jämmida vanalinna kohvikutes ja tänavatel.