Loading

Pärimuspeo Baltica Tartumaa eelpidu toimub juba sel laupäeval

Laupäeval, 30. märtsil kogunevad korporatsiooni Rotalia majja enam kui 200 Tartumaa rahvamuusikut, lauljat, tantsijat, sõnaseadjat Tartumaa trallami kevadpeole, mis on ühtlasi rahvusvahelise pärimuspeo Baltica Tartumaa eelpidu.

Kell 14 algav Tartumaa trallami kevadpidu on Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica 2019 Tartumaa eelpidu. Kevadpeol tulevad Tartu kandi folkloorirühmade ja pärimusringide poolt esitamisele need laulud, pillilood ja tantsud, millega soovitakse üles astuda kevadsuvel Tallinnas toimuval välisrühmadega peol Raekoja platsil ja Tornide Väljakul.

Kevadpidu algab perepeona, kus hoolega omandatud rahvapärimust esitavad laste- ja noorterühmad Jauramid, Kaval käsi, Kullakõsõ, Maatasa, Päevakene, Taaderandi tähesõel ja Tähelinnud.

Etteastete järel on kõigil huvilistel võimalus koos noortega mängida vanu häid rahvamänge, eestvedajateks folklooriklubi Maatasa noored.

Kell 16 tutvustavad pidulistele oma maad ja rahvast folklooriühmad Kolkja Bõlitsa, Maljarka, Mari kumõl, Röntyskä, Srebrjannõi rodnik ja Spadki. Kuna tänavuse Baltica keskmes on paikkondlikud eripärad ja kohalikud keeled, siis saab trallamil lisaks eestlaste tegemistele osa ka ingerisoomlaste, maride, romade, valgevenelaste, venelaste jt rahvaste pärimusest.

Peale rahvalikke etteasteid on Folkduo Kool ja Ruusmann pillimängu saatel tore võimalus koos lustida, tantsida erinevate rahvaste sugemetega meilegi omaks saanud tantse.

Kell 17.30 lustivad Ilolang, Sinimaniseele, Veskiratas, Väike Hellero ja Väägvere külakapell. Väägvere külakapelliga jätkub simman, laulu- ja tantsulugudega jätkatakse õhtul poole üheksani.

Kotka Keldri kohvik pakub kehakinnitust peo algusest lõpuni.

Tartumaa trallami kevadpidu on prii sissepääsuga kõigile tänu Tartu linna toetusele.                                                           Tartumaa trallami kevadpeo korraldab Tiigi Seltsimaja.

Baltica on ainuke Eestis toimuv pärimuspidu, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Esimene Baltica festival toimus 1987. aastal Leedus, teine 1988.aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festival toimub igal aastal, Balti riigid korraldavad festivali kordamööda.

Baltica festivalid toimuvad CIOFF®i (Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) egiidi all ning toovad alati kaasa ka välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt.

Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica korraldaja Eestis on Eesti Folkloorinõukogu. Eesti Folkloorinõukogu esindab Eesti Vabariiki CIOFF®is rahvussektsiooni õigustes alates 1991. aastast. Eesti Folkloorinõukogu on valdkondliku keskseltsina folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rohkem infot Baltica festivali ja festivali eelpidude kohta leiab Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt  ja Baltica 2019 kodulehelt  ja pärimuspeo Baltica Facebookist.